Olen pillimeistrina tegutsenud juba kolmkümmend aastat. Alustasin oma teekonda klavessiinimeister Peeter Talve juhendamisel ja olen sealt alates leidnud oma unikaalse stiili ja käekirja. Eelistan valmistada ajaloolisi rataslüürasid (hurdy gurdy) ja nende koopiaid, lisades neile enda loodud mustrid ja kaunistused. Samuti olen mõelnud luua täiesti oma mudeli. Enamik minu valmistatud pille, kokku ligi sada, on leidnud omaniku üle kogu maailma, peamiselt tellimustööna muusikutelt või müügina edasimüüjate kaudu, näiteks The Early Music Shop (Suurbritannia). Mõned pillid on jäänud ka Eestisse, näiteks ansamblile Rondellus, Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumile ning mitmetele muusikutele.

Olen loonud ka lihtsaid rataslüüra konstruktorikomplekte (keskaegne kastikujuline symphonia), mida iga huviline saab ise kokku panna, et luua täiesti mängukõlblik pill. Sellise komplekti olulised osad on pillimeistri poolt ette valmistatud ja eelhäälestatud. Konstruktorikomplekti koostamisel on arvestatud, et koostajal puuduvad puutöö oskused ja töömasinad, kuid vaatamata sellele võiks ta kokkupaneku tulemusena saada mängukõlbliku pilli ning sellega koos eduelamuse. Selleks olen koostanud juhendmaterjali, mis sisaldab samm-sammulisi selgitusi koos illustreerivate fotodega. Materjal on inglise keeles, kuna see on suunatud peamiselt rahvusvahelisele publikule. Mõeldud on see konstruktor eelkõige huvilistele alates vanusest 16. Kavas on ka korraldada töötubasid sama konstruktori baasil, kahjuks on olnud takistuseks olnud sobivate tööruumide saadavus või kõrge rendi hind. Uues Tabivere Põhikooli kooli tööõpetuse klassis oleks see aga võimalik ning osalt ka sellest tekkis Avatud Puutöökoja idee.

Pillidest ja juhendmaterjalist saab ülevaate allpool faili allalaadimise nuppude kaudu.

Lisaks tegelen harmooniumite remondi ja restaureerimisega. Sageli küünist leitud, koidest ning ajahambast puretud ja esmapilgul lootusetuna tunduv instrument saab pea alati uue elu ja lahkub mu töökojast särava ja mängiva pillina.

Hurdy-gurdy ajalugu ja erinevad tüübid

Hurdy-gurdy päritolu ja varased vormid

Hurdy-gurdy on üks vanimaid mehaanilisi keelpille, mille juured ulatuvad varakeskaega. Selle eelkäijaks peetakse organistrumit, mis tekkis 9.–11. sajandil Euroopas. Organistrum oli suur, kahele mängijale mõeldud pill: üks keeras vändaga ratast, teine vajutas tangettidele, et muuta helide kõrgust. See oli peamiselt kirikumuusikas kasutatud instrument, kuna võimaldas mängida pikka ja pidevat drone-heliga saatemuusikat.

Symphonia – hurdy-gurdy miniatuurversioon (13.–14. sajand)

Keskaegse hurdy-gurdy üks olulisemaid arenguetappe oli symphoniakompaktsem kastikujuline hurdy-gurdy, mis ilmus 13.–14. sajandil. Erinevalt organistrumist sai symphoniat mängida ainult üks inimene, mis muutis selle rändmuusikute seas populaarseks. Symphonia oli sageli lihtsa ristkülikukujulise kerega, väikese vändaga ja vähese arvu keeltega, kuid selle mehhanism oli sarnane hilisematele hurdy-gurdy versioonidele.

Renessansiaja hurdy-gurdy ja Bosch hurdy-gurdy (15.–16. sajand)

Renessansi ajal muutus hurdy-gurdy populaarsemaks ja visuaalselt detailsemaks. Selle perioodi tuntuim kujutis on Hieronymus Boschi maalil “The Garden of Earthly Delights” (15. sajandi lõpp – 16. sajandi algus), kus on kujutatud hurdy-gurdyt, mida tuntakse nüüd kui “Bosch hurdy-gurdy”. See pill on massiivne, kandilise kere ja kaunistustega ning seda seostatakse keskaja muusikaliste ja allegooriliste sümbolitega.

Barokiajastu (17.–18. sajand) – hurdy-gurdy kuldajastu

Barokiajal saavutas hurdy-gurdy oma kunstiliselt ja tehniliselt kõige arenenuma vormi. Prantsusmaa õukondades sai pillist peen klassikaline muusikainstrument, mida mängiti sageli koos teiste keelpillidega.

Tuntuim mudel sellest ajastust on Prantsuse hurdy-gurdy (vielle à roue), mida iseloomustab:

  • 5 kuni 16 keelt – meloodiakeeled ja mitmed drone-keeled.
  • Kaunistatud kere – pill meenutas sageli lauto või viola da gamba kuju.
  • Täpsem mehhanism – tangettide süsteem võimaldab täpsemat intonatsiooni.

Teised tuntud barokiaegsed mudelid:

  • Lautokujuline hurdy-gurdy – elegantne pill, mida kasutati aadliringkondades ja klassikalises muusikas.
  • Ungari hurdy-gurdy – robustsem ja rahvamuusikutele mõeldud mudel, millel oli lihtsam mehhanism.
19.–20. sajand – rahvapärimus ja taandareng

Tööstusrevolutsiooni ajastul taandus hurdy-gurdy õukondades ja klassikalises muusikas, kuid säilitas tugeva positsiooni Prantsusmaa, Ungari, Ukraina, Hispaania ja Kesk-Euroopa rahvamuusikas. Just Prantsusmaal ja Ungaris jäi see oluliseks rändmuusikute pilliks, sageli kombineerituna torupillide ja viiulitega.

Tänapäev – hurdy-gurdy taassünd

Viimastel aastakümnetel on huvi hurdy-gurdy vastu kasvanud tänu folk- ja neofolk-muusika taaselustumisele. Ansamblid nagu Faun, Corvus Corax, Wardruna ja Eluveitie on toonud selle pilli laiemale publikule. Eestis kasutab hurdy-gurdyt ansambel Rondellus.

Tänapäeval toodetakse nii autentseid ajaloolisi reproduktsioone kui ka moodsate täiustustega hurdy-gurdy mudeleid, mis sisaldavad näiteks:

  • Elektroonilisi pick-up mikrofone, et mängida pilli läbi võimendi.
  • Modulariseeritud tangetisüsteeme täpsemaks häälestamiseks.
  • Keerukamaid keelte ja drone-süsteeme, mis annavad rohkem väljendusvõimalusi.
Hurdy-gurdy erinevad tüübid, mida olen valmistanud

Oma pillimeistri karjääri jooksul olen ehitanud ja restaureerinud kõiki olulisemaid hurdy-gurdy tüüpe:

  1. Organistrum – varajane suur kirikupill, millel oli kaks mängijat.
  2. Symphonia (13.–14. sajand) – väike kastikujuline keskaegne hurdy-gurdy, mida sai mängida üks inimene.
  3. Bosch hurdy-gurdy (15.–16. sajand) – Hieronymus Boschi maalil kujutatud keskaegne pill.
  4. Renessansi hurdy-gurdy – kaunistustega pillid aadli ja rahvamuusikute jaoks.
  5. Prantsuse barokk-hurdy-gurdy (vielle à roue) – lauto- või gambakujuline pill, väga täpne mehhanism.
  6. Ungari ja Kesk-Euroopa hurdy-gurdy – robustsemad, rahvamuusikas kasutatavad pillid.
  7. Moodne hurdy-gurdy – elektrilise võimenduse ja moodsate materjalidega pillid.
Kokkuvõte

Hurdy-gurdy on unikaalne pill, mis on läbi sajandite leidnud kasutust nii vaimulikus, rahvalikus kui ka õukondlikus muusikas. Tänapäeval on see leidnud oma koha nii autentsete folkmuusikute kui ka eksperimentaalmuusika viljelejate seas. Pikaaegse pillimeistrina olen uhke, et saan panustada selle ajaloolise instrumendi taaselustamisse, ehitades ja täiustades hurdy-gurdyt, et see jääks elavaks ka tulevastele põlvkondadele.