Toomas Marga e-portfoolio

1. Õppija toetamine

1. On teadlik õppija füüsilise, kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu alustest ning kultuurilistest eripäradest; on teadlik õppimist mõjutavatest teguritest ja seaduspärasustest, üldpädevustest, grupiprotsessidest ja õppija toetamise tõenduspõhistest võimalustest, sh refleksioonimudelite kasutamise vajalikkusest; hoiab ennast kursis õppimist ja õppija arengut puudutava terminoloogia, uuema teadmuse ja uuringutega; on teadlik digilahenduste kasutamise võimalustest ja sellega seotud riskidest õppimisel.

Minu õpetamisfilosoofia ja -praktika

Olen õpetajana hästi kursis noorte arenguetappidega ja keskendun oma töös peamiselt 10–15-aastaste õpilaste vajadustele, kuna õpetan põhikooli teise ja kolmanda astme õpilasi. Minu lähenemine põhineb terviklikul õppimiskäsitlusel, kus teadmiste omandamine, emotsionaalne areng ja praktilised oskused on omavahel tasakaalus. See tähendab, et püüan oma tundides siduda loogilise mõtlemise ja teadmiste omandamise (pea) emotsionaalse intelligentsuse ja sotsiaalsete oskustega (süda) ning praktilise tegevuse ja kogemusõppega (käed). See lähenemine aitab hoida õppimise mitmekesise ja kaasahaaravana.

Õppetöö ülesehitus ja õhkkond

Minu tunnid algavad tavaliselt avatud vestlusega, kus õpilased saavad jagada oma mõtteid ja hetkeemotsioone ning avaldada soove millist asja nad soovivad järgmisena valmistada. See loob klassiruumis usaldusliku ja koostöise õhkkonna, mis toetab keskendumist ja paremat õpikeskkonda. Teadmiste omandamine toimub mitmekesiste meetodite kaudu – uue töö tutvustamisel pööran tähelepanu nii teoreetilisele kui ka praktilisele poolele. Tundides on suur osa ka iseseisva töö ülesannetel, mida õpilased saavad lahendada kas individuaalselt või rühmatööna.

Liikumise ja vahelduse olulisust ei saa alahinnata, eriti pikemate, 90-minutiliste tundide puhul. Seetõttu lisan õppetöösse tegevusi, mis aitavad õpilastel keskenduda ning toetavad õppimist erinevatel tasanditel. Lisaks pean oluliseks individuaalset lähenemist – püüan vähemalt kaks korda trimestris iga õpilasega vestelda, et aidata tal leida kõige tõhusam õpistiil ja arengutee.

Õpioskuste ja digipädevuse arendamine

Üldpädevuste kujundamine on minu jaoks õpetajana keskse tähtsusega. Õpilastele on vaja anda tööriistad, mis aitavad neil iseseisvalt õppida, oma tegevusi suunata ja ennast arendada. Seetõttu pööran suurt tähelepanu õpioskuste, enesemääratluse ja kriitilise mõtlemise arendamisele. Digipädevuse toetamiseks lõimin õppetöösse loomulikul viisil info otsimise, usaldusväärsete allikate hindamise ja leitud teabe rakendamise erinevates ülesannetes, näiteks valmistatavas tootes või disainis.

Grupidünaamika ja konfliktide lahendamine

Olen aastate jooksul uurinud ja kasutanud erinevaid grupitöö ja koostöö meetodeid, näiteks avatud ruumi meetodit ja ringi meetodit. Mõistan hästi grupi arenguetappe – algsest viisakast ja kohanemisfaasist kuni võimalike pingete ja konfliktideni ning lõpuks tugeva ja hästi toimiva koostööni.

Kui klassis tekivad pinged või erimeelsused, kasutan olukorra lahendamiseks mitmeid meetodeid, sealhulgas süvakuulamist, individuaalseid vestlusi ning vajadusel ka ruumi ja aja andmist, et olukord saaks loomulikul viisil rahuneda. Tavaliselt aitab turvaline ja avatud õhkkond pinged aja jooksul hajutada või lahendada.

Lisaks olen oma töös rakendanud ka vaikuseminuteid ja muid keskendumise ning rahunemise meetodeid, mis aitavad õpilastel paremini õppetööle häälestuda ja toetavad nende üldist heaolu.

2. Selgitab välja rühma ja õppija ainealase, õpioskuste ja õpimotivatsiooni taseme ning arvestab neid (ainevaldkondlike, üldpedagoogiliste ja kasvatuslike) õpieesmärkide seadmisel; kogub koostöös kolleegidega õppeprotsessist infot ja uurib võimalusi, kuidas toetada õppija terviklikku arengut ja valmisolekut õppimiseks; kasutab arenguvestlusi õppija arengu toetamiseks.

Usaldusliku õhkkonna loomine õppetöös

Kui alustan tööd uue klassiga, on minu esmane eesmärk luua tugev side nii üksikute õpilaste kui ka kogu grupiga tervikuna. Hea kontakt on oluline, sest see soodustab usaldust, mis omakorda on eduka õppimise ja õpilaste arengu toetamise alus. Selleks kasutan erinevaid meetodeid, mis aitavad õpilastel end vabamalt tunda ja klassiruumis turvalise õhkkonna luua.

Ringimeetod ja enesetutvustus

Üks minu peamisi meetodeid kontakti loomiseks on ringimeetod. Uue klassiga alustades pühendame vähemalt ühe terve tunni sellele, et saaksime üksteist paremini tundma õppida. Iga õpilane ning ka mina ise jagame oma mõtteid, huvisid ja ootusi. Näiteks saavad õpilased analüüsida, kas nad on pigem viimasel hetkel tegutsejad või eelistavad tegevusi ette planeerida. Sellised tegevused aitavad õpilastel paremini mõista nii iseennast kui ka oma kaaslasi.

Õpilaste huvide ja teadmiste kaardistamine

Koos usaldusliku keskkonna loomisega viin läbi ka ainealaste teadmiste ja huvide kaardistamise. Perioodi esimeses tööõpetuse tunnis esitan küsimusi ja lasen õpilastel teha lihtsa proovitöö (näiteks võinuga), et selgitada välja nende käeliste oskuste tase ja huvivaldkonnad. Samal ajal palun õpilastel jagada, millised teemad neile enim huvi pakuvad.

Õppimise individualiseerimine ja aktiivõpe

Õpilaste huvide ja tugevuste põhjal moodustan vajadusel grupid, kes saavad võimaluse teatud projekti grupitööna teha või süvitsi uurida selle esitluseks ette valmistada ning hiljem klassikaaslasi õpetada. See meetod toetub õpilaste loomulikule motivatsioonile ja vastutustundele oma õppimise eest. Teiste õpetamine on üks tõhusamaid õppemeetodeid, kuna oskuste edasiandmine nõuab teema sügavat mõistmist ja seostamist.

3. Märkab õppijate toe vajadust ja nende individuaalseid õpivajadusi (sh teistest võimekam õppija); kaasab ja teeb koostööd tugispetsialistide ning kolleegidega abi- ja toetusvajaduse väljaselgitamisel (vajadusel õppija individuaalse arengu kaardi täitmine, arvestades tema eripära arengu dünaamikat), õppe- ja arendustegevuse planeerimisel ning rakendamisel (sobiva õppemetoodika ja -vormi leidmine, õppe jõukohastamine, õppematerjalide kohandamine, abivahendite rakendamine, individuaalse õppe korralduse kava planeerimine, individuaalse õppekava ja/või käitumise tugikava koostamine); koostöös lapsevanematega toetab ja suunab õppijat.

Õpilaste individuaalsete vajaduste toetamine ja motiveerimine

Õppijate õpioskused ja motivatsioon võivad olla väga erinevad. Nende väljaselgitamiseks kasutan mitmekesist lähenemist: jälgin õpilaste tegevust tundides, analüüsin nende iseseisvate tööde tulemusi ning viin läbi individuaalseid (arengu)vestlusi. See terviklik pilt võimaldab mul mõista iga õpilase tugevusi ja vajadusi ning kohandada õppeprotsessi vastavalt nende eripäradele.

Õppetöö efektiivsuse huvides püüan igale õppijale leida just temale sobiva õpistrateegia ning pakkuda vajalikku tuge selle rakendamisel. Kuna koolis õppimine toimub alati laiemas sotsiaalses ja emotsionaalses kontekstis, võtan arvesse ka tegureid, mis võivad mõjutada õpilase arengut –perekondlikku ja klassisisest suhtlust, sotsiaalset keskkonda, olemasolevat või puuduvat toetust ning võimalikke väliseid mõjutajaid, mis võivad õppimist kas soodustada või pidurdada.

Koostöö lapsevanematega

Tõhusaks õppeprotsessiks on oluline otsene ja avatud suhtlus lapsevanematega. Olen klassijuhataja koordineerimisel hoidnud kontakti lastevanematega, eesmärgiga mõista lapse vajadusi ja õppeprotsessi võimalikke takistusi. Samuti julgustan lapsevanemaid vajadusel minuga ühendust võtma, et arutada õpilase arengut, õpistrateegiaid ning tema õpikeskkonda.

Mõned lapsevanemad on olnud eriti aktiivsed ja avatud koostööle – oleme ühiselt analüüsinud, millised õppemeetodid toimivad konkreetse lapse puhul paremini ning millised vajaksid kohandamist. Selle info põhjal olen teinud vajalikke muudatusi õpilaste õppetöös, sh kohandanud ülesannete sisu ja keerukust, et õppimine oleks jõukohane, motiveeriv ja arendav.

4. Toetab sotsiaalsete ja koostööoskuste arengut; töötab koostöös õppija(te)ga välja ühistel väärtustel põhinevad kokkulepped; suunab õppijaid üksteisega arvestama ja üksteist toetama, võttes arvesse rühmaprotsesse ja -dünaamikat; toetab ühtsustunnet rühmas ja haridusasutuses.

Koostööoskuste ja rühmaprotsesside toetamine

Juba Eesti Telefonis osakonnajuhatajana töötamise ajast olen uurinud ning praktiseerinud erinevaid rühmaprotsessidega seotud meetodeid nii töös täiskasvanutena kui nüüd põhikoolis. Mõistan, kuidas rühmad toimivad, millised dünaamikad neid kujundavad ning kuidas suunata grupi liikmeid ühise eesmärgi poole. Usalduse ja tõhusa koostöö kujundamiseks kasutan erinevaid meetodeid, sealhulgas avatud ruumi arutelusid ideede kogumiseks, ideede genereerimis projektide struktureerimiseks ning otsustusprotsesside läbiviimiseks. Meetodite paindlik kombineerimine võimaldab kohandada tööviisi vastavalt konkreetse grupi vajadustele.

Projektõppe rakendamine

Põhikooli kolmandas astmes olen korduvalt korraldanud pikaajalisi projektõppe perioode, kus õpilased saavad aktiivselt osaleda ideede genereerimises, nende elluviimises ja lõplikus analüüsis. Protsess algab avatud aruteludega, mille käigus õpilased väljendavad oma mõtteid ja unistusi mida nad soovivad teha, ning mille seast valitakse kõige realistlikumad ning samas inspireerivad projektid. Järgmises etapis keskendume detailsele planeerimisele ja praktilisele teostusele. Viimane osa hõlmab projekti analüüsi ja refleksiooni – tagasiside kogumist ning uute arengusuundade kaardistamist.

Koostöö ja kuulamisoskuste arendamine

Efektiivne rühmatöö eeldab õpilastelt oskust üksteist kuulata ja omavahel koostööd teha. Erimeelsuste tekkimine on loomulik protsess, kuid nende konstruktiivne lahendamine on õppimise oluline osa. Selleks õpetan õpilastele süvakuulamise meetodit, mis hõlmab teadlikku keskendumist kaaslase sõnadele, enda väljendamise selgust ning sobiva hääletooni ja sõnavaliku kasutamist. Selline lähenemine loob eeldused rühma ühtsustunde tekkeks ja koostöökogemuse kvaliteetseks kujunemiseks.

Näiteks Õpilaste koostööprojekt Roheaasta 2022

2. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

1. Seab õppija(te)st lähtuvalt pika- ja lühiajalised õpieesmärgid, valib sisu ning kavandab tegevused, arvestades õppekava; lähtuvalt eesmärkidest valib õpetamiseks, õppimiseks ja tagasisidestamiseks sobivad meetodid; koostab koostöös teiste spetsialistidega vajadusel individuaalse õppekava, käitumise tugikava ja/või arenduskava, arvestades hariduslike erivajadustega õppija toetamise põhimõtteid ning õppijate igakülgset arengut.

Õpieesmärkide seadmine ja paindlik õppetöö kavandamine

Iga õppeaasta alguses analüüsin põhjalikult õpiväljundeid ning määratlen nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid vastavalt õppekavale. Tabivere ja Maarja Magdaleena koolides jaotan põhiteemad kindlatesse perioodidesse, mis kestavad tavaliselt ühe 4 -9 paaristundi. Selle põhjal loon õppeplaani, kus määratlen oskuste pagasi – olulise alusteabe, mida peavad kõik õpilased omandama. Näiteks loon põhikooli tööõpetuse ja tehnoloogiaõpetuse teemade põhjal juhised (nt materjalide omadused, tööriistade kasutamine, disain), mille annan õpilastele kohe õppeperioodi alguses. Perioodi jooksul viitan järjepidevalt nende oskuste vajalikkusele ning kontrollin nende omandamist individuaalvestluste ja praktiliste ülesannete kaudu. Vajadusel korraldan lisajuhendamist, et aidata õpilasi, kellele mõni tehnika või töövõte vajab täiendavat praktikat. Samuti jälgin pidevalt õppetöö kulgu ning kohandan vajadusel oma plaani, et tagada parim võimalik õpikogemus.

Individuaalsed õpistrateegiad ja diferentseeritud õpetamine

Õppeprotsessi jooksul püüan iga õpilasega individuaalselt vestelda, et leida talle sobivaim õppemeetod. Näiteks on õpilasi, kellele tekstipõhine juhendamine tundub keeruline, kuid kes õpivad kõige paremini läbi praktilise tegevuse. Sel juhul võimaldan neil keskenduda otsesele käelisele tööle, pakkudes juhendamist samm-sammult töö käigus. Näiteks kui teema on puidutöö, siis võivad mõned õpilased vajada rohkem visuaalseid ja praktilisi näiteid, et mõista lõigete tegemist või viimistlemise tehnikaid.

Samas on ka õpilasi, kes omandavad töövõtted kiiresti ning soovivad minna sügavamale, uurides materjalide omadusi, disainiteooriat või tootmisprotsesside keerukamaid aspekte. Neile pakun lisavõimalusi, näiteks võimalust projekteerida ja valmistada keerukamaid objekte või katsetada erinevaid tehnoloogilisi lahendusi.

Lisaks olen praktikas rakendanud alternatiivseid hindamismeetodeid. Ühe õpilase puhul, kellel oli suur huvi visuaalse loomingu vastu, suunasin ta koostama CNC tehnoloogia teemalise juhendmaterjali, kus tema ülesandeks on dokumenteerida oma tööprotsessi fotode ja videotega. Tulemuseks loodan et on tulemas kaasahaarav ja praktiline materjal, mida saaks kasutada ka teiste õpilaste õppimisel.

Jätkuv analüüs ja paindlikkus õppetöös

Pidev eneseanalüüs ja paindlik lähenemine on minu õpetamisstiili oluline osa. Kui näen, et mõni meetod ei anna oodatud tulemusi, siis hindan oma tegevust kriitiliselt ning muudan vastavalt oma õpetamisstrateegiaid. Oluline on, et õpilased saaksid maksimaalse toetuse oma individuaalsel arenguteel ning et õppeprotsess oleks võimalikult praktiline, tulemuslik ja inspireeriv.

2. Valib õpivara hulgast õpieesmärkide ning õppijate ja rühma tasemele sobiva; märkab õpivara puudusi ja teeb organisatsiooni (aine)valdkonna juhtidele ettepanekuid õpivara kohandamiseks ja koostamiseks; kohandab õpivara, arvestades õppijate vajadusi, võimalikke piiranguid, sh autoriõigusi, kättesaadavust, usaldusväärsust; otsib ja levitab digitaalset õpivara ja digitehnoloogiaid, mis võimaldavad tõhusalt saavutada õpieesmärke.

Õpivara valimine ja kohandamine õpieesmärkide järgi

Õppe sisu ja õpivara valides lähtun õpieesmärkidest ning õpilaste ja rühma tasemest. Õppijate vajaduste arvestamine on mulle oluline ning vastavalt sellele kohandan õpivara, et see oleks nende jaoks arusaadav ja toetaks õppetööd. Samuti valin sobivad meetodid, mis aitavad õpilastel omandada teadmisi ja arendada oskusi vastavalt õppekava nõudmistele.

Põhikooli tehnoloogiaõpetuses kasutan peamiselt Opiqu platvormi õpivara, mille sisu valin vastavalt meie kooli vajadustele ja läbitavatele teemadele. Samuti kohandan oma klasside ainekavasid, et need oleks kooskõlas riikliku õppekavaga. Näiteks tööõpetuses ja käsitöös keskendun puidu töötlemise, käsitöö ja tehnoloogia õpetamisele ning arendan iseseisvalt õpivara, et see vastaks õpilaste tasemele. Õpilastele tutvustan töötlusvõtteid ja mehaanilisi töötlusmeetodeid, kasutades vastavaid materjalide ja õpetusvideote komplekte. Samuti teeme õppekäike ettevõtetesse (näiteks CNC tehnoloogial põhinev mööblitootmise ettevõte Tiksoja Puidugrupp).

Kuna meie õpikogemus põhineb peamiselt praktilistel tegevustel, kasutan ka õppevideoid ja dokumentaalfilme, et täiendada õpikogemusi ning tutvustada õpilastele erinevaid käsitöötraditsioone ja tehnoloogilisi protsesse. Õpilaste arengut ja nende õpioskusi arvestades annan neile individuaalset tagasisidet ja kohandan õppetööd, et pakkuda õpilastele just neile sobiva õpivara ning õppemeetodeid.

3. Kujundab füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt turvalise heaolu, tervist, arengut ja loovust toetava koostöise õpikeskkonna, lähtudes õppijate vajadustest ja õpieesmärkidest ning ühistest kokkulepitud väärtustest; panustab organisatsiooni õpikeskkonna kujundamisse.

Koostöise ja turvalise õpikeskkonna kujundamine

Kuna õpetajana pean väga oluliseks, et õppimine toimuks emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas, siis teen kõik endast oleneva, et luua oma klassides õpikeskkond, kus õpilased tunnevad end hoituna ja usaldusväärsena. Erilist tähelepanu pühendan rühmatöödele ja koostööoskuste arendamisele, kuna need on õpilaste arenguks üliolulised. Ükski õpe ei saa olla tulemuslik, kui õppijad ei tunne ennast turvaliselt ja toetatuna.

Põhilised komponendid, millele keskendun oma õpikeskkonnas, on järgmised:

1. Ühine ring ja arutelu – iga õppetund algab või vajadusel lõpeb ühises arutelus, kus igal õpilasel on võimalus jagada oma emotsionaalset ja/või füüsilist hetkeseisu. See annab neile ruumi enda väljendamiseks, aitab luua ühistunnet ja soodustab paremat keskendumist õppetööle. Samuti vähendab see pinget ja aitab lahendada võimalikud konfliktid enne, kui need suuremaks probleemiks muutuvad.
2. Paindlik klassiruumi paigutus – klassiruumis on oluline, et õpilastel oleks võimalus liikuda ja muuta laua või toolide paigutust vastavalt õppetegevuse vajadusele. See paindlikkus aitab kaasa loovuse ja koostöise töö arendamisele. Lisaks toetan õpilaste liikumisvabadust, et vältida igavust ja säilitada energia.
3. Väärtuste ja kokkulepete järgimine – klassis lähtun kokkulepitud väärtustest, mis aitavad õppijatel üksteist toetada ja arvestada. Õpilased teavad, millised on meie ühised reeglid ja kuidas me üksteist austame ning hoiame. Selline keskkond toetab õppimist, arendab sotsiaalseid oskusi ja võimaldab ka suuremat loovust.

Projektinädalad ja/või õppeperioodide lõpuüritused on suurepärased võimalused, kus saab õpikeskkonda täiendada ja rikastada, luues ühiselt midagi, mis on suurem kui igapäevane õppetöö. Kuigi väljasõidud võivad ajaressursside piirangul olla keerukad, on need projektinädalate raames võimalikud ja annavad õpilastele suurepärase võimaluse tegeleda praktilise õppe ja meeskonnatööga.

3. Õpetamine

1. Märkab ja arvestab õppijate erinevaid huvisid, võimeid ja vajadusi (sh hariduslikke erivajadusi, kultuurilist eripära jm), tagades võimetekohase õppe; arvestab peamiste tunnetusprotsessidega (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, täidesaatvad funktsioonid) õppija toetamisel; kogub andmeid õppijate arengu ja õppeprotsessi tõhususe kohta; kasutab digitehnoloogiaid õppijate õppimisse kaasatuse suurendamiseks; personaliseerib õpiteid digitehnoloogiate abil.

Õppijate vajaduste hindamine ja toetus

Minu lähenemisviis õppijate toetamisel põhineb pideval tähelepanul, et märkaksin iga õpilase eripära ja vajadusi. Selleks kasutan mitmeid meetodeid, nagu individuaalsed vestlused, õpilaste tegevuse jälgimine klassis ja pereringis ning hindamine läbi iseseisvate tööde tulemuste. Õppijate mitmekesised vajadused ja huvid on mulle olulised ning püüan luua olukorra, kus iga õpilane saab arenguks vajalikku tuge. Üks oluline aspekt on see, et suudan igal hetkel pakkuda erinevaid lähenemisviise ja vajadusel kasutada tehnoloogia võimalusi, et õpilased saaksid oma õppeprotsessis täielikult osaleda.

Efektiivne õppimine nõuab, et õppesisu jõuaks õpilaseni mitmesuguste tajumis-, mälu- ja mõtlemisprotsesside kaudu. Selleks teen koostööd õpilastega ning valin õppemeetodid, mis arvestavad nende kognitiivsete ja emotsionaalsete vajadustega, samuti füüsiliste piirangutega. Õppimise igakülgne toetamine toimub lähtuvalt õpilaste individuaalsusest, mis eeldab, et lähenemine on mitmekesine ja paindlik. Näiteks, 10 õpilasega on võimalik pakkuda rohkem personaliseeritud lähenemist, samas kui suuremate gruppide puhul tuleb kasutada metoodikat, mis arvestab kõiki õpilaste tasemeid.

---

Pea-süda-käed meetodi rakendamine

Tõhusa õppimise saavutamiseks rakendan nii mõtlemist, liikumist kui ka emotsioone ühendavat lähenemisviisi, mida nimetatakse pea-süda-käed meetodiks. Eesmärgiks on pakkuda õppesisu, mis haarab mitte ainult mõistust ja mälu, vaid ka emotsioone ning füüsilisi tegevusi.

Kuna puutöö alal õuesõppe rakendamine ei ole võimalik, keskendun loovusele ja füüsilisele tegevusele klassiruumis, arvestades, et õppimine on tihti kõige tõhusam just siis, kui see on seotud igapäevaelu ja käelise tegevusega. Teiseks aspektiks on emotsioonide käsitlemine. Üks tähtsamaid õppeprotsessi komponente on see, et õpilane tunneb, et ta saab turvaliselt oma arvamust ja tundeid jagada.

Kuna puidutöö ja tehnoloogia valdkonnad on tihti seotud käelise tööga, siis püüan ka neid tegevusi täiendavalt rikastada mõtteprotsesside ja emotsioonidega, et õpilased saaksid arendada oma oskusi laiemalt, mitte ainult tehnikat õppides. Teadlikkuse tõstmiseks teen tihti oma tundides emotsionaalsed ja mõttelised seosed, et õpilased saaksid mõista õppimise mitte ainult akadeemilist, vaid ka sotsiaalset ja praktilist väärtust.

---

Digitehnoloogiate kasutamine õppimise toetamiseks

Kuna õpilaste individuaalsed vajadused on tihti erinevad, kasutan digitehnoloogiat mis aitab õpiastel genereerida oma ideid, võtta eeskuju juba valmistatud asjadest ja õppida neid jäljendama. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi õppijate kaasamiseks ning võimaldab õpetusel toimuda mitmekesel, kuid samas eesmärgipärasel viisil. Õppevideod, 3D kujundamise keskkonnad, 3D printer, CNC töötlemiskeskus, digitaalsed fotopangad ja muud digitaalsed lahendused aitavad luua õppimisele lisaelemente, mis annavad õpilastele rohkem võimalusi õppimist süvitsi mõista.

---

Selliselt liigendan oma õpetamispraktikat, et iga õpilane saaks vastavalt oma eripärale täiendavat tuge ja areneks oma individuaalses tempos. Loodan, et selline lähenemine võimaldab luua parima õpikogemuse iga õppija jaoks, arvestades nende vajadusi ja eesmärke.

2. Loob teadlikult hooliva, kiusamisvaba ja koostöise õhkkonna (sh digikeskkonnas), lähtudes ühistel väärtustel tuginevatest kokkulepetest, õppija(te) individuaalsetest vajadustest, õpieesmärkidest ja kaasava hariduse põhimõtetest; loob turvalise ja tervist toetava õpikeskkonna, tegutseb esmaabi vajavas situatsioonis sobival viisil; juhib klassi/rühma, arvestades grupi arengufaase; märkab ja ennetab konflikte, leiab tõhusaid lahendusi ning vajadusel kaasab kolleege, õppijaid, lapsevanemaid ja tugispetsialiste.

Õpikeskkonna loomine põhikooli 4.-9. klassi õpilastega

Põhikooli 4.-9. klassi õpilastega töötades on õpikeskkonna loomisel oluline, et see vastaks iga õpilase individuaalsetele vajadustele ja vanusele. Õpilased on endiselt noored, kuid nad on juba teismelisteea alguses, mis toob kaasa oma spetsiifilised arenguvajadused ja keerukused. See vanuserühm vajab tugevat struktureeritud lähenemist, et tagada õpikeskkonna tõhusus ja toimetulek õppimisega seotud väljakutsetega.

Põhikooli õpilastele sobivate meetodite valik:

1. Erilised tegevused, mis soodustavad poiste ja tüdrukute koos või eraldi tegevust – see aitab arvestada vanusegrupi psühholoogiliste ja sotsiaalsete vajadustega, pakkudes turvalist ruumi iseendaks olemiseks.
2. Õuesõpe ja välitegevused – õuesõpe on tõhus viis õpilaste aktiivseks kaasamiseks, kuna looduses viibimine aitab arendada tihti paremat koostööd, omavahelist suhtlust ja probleemi lahendamise oskusi. Seda on võimaik tööõpetuse ja tehnoloogia valdkonnas kasudada projektinädalatel või kooli jaoks oluliste ürituste ja esemet (näiteks etenduste dekoratsioonide, putukahotelli, linnupesade vm valmistamisel)

Õpilased on sageli täis energiat ja seda tuleb õigesti suunata. Kuna teismelised on sageli oma arenguetapis, kus nad mõtlevad rohkem suhtestumisest oma eakaaslaste ja õpetajatega, siis on oluline, et kooli keskkond oleks avatud ja mitmekesise suhtlemisvõimalusega. Õpetaja peab olema kindel ja usaldusväärne autoriteet, kes tagab tasakaalu, on paindlik ja teadlik õpilaste erinevatest vajadustest, samas kindel kokkulepitud väärtustes ja reeglites.

Õpikeskkonna loomise aluskomponendid:

• Individuaalne lähenemine – Õpilaste huvide ja vajaduste arvestamine on väga oluline, et õppimine oleks soodustatud.
• Tugev koostöö õpilaste vahel – Õpilaste koostöö arendamine erinevates tegevustes, nagu grupitööd ja ühised projektid, võimaldab neil arendada omavahelisi suhteid ja õppimist.
• Kokkulepped ja väärtused – Kogu õppeprotsessi jooksul on oluline tagada õpilaste osalus reeglite loomises ja nende pidevas täitmises.

Põhikooli õpilaste puhul on hea õpikeskkonna loomisel suureks väljakutseks ka klassiruumis tekkivad konfliktid, mis võivad sageli mõjutada õppimist. Õpilaste vahelised erinevused, olgu need kultuurilised, sotsiaalsed või isiksuslikud, vajavad teadlikku juhtimist. Efektiivne konfliktide lahendamine ja õpilaste õpetamine suhtlema vastutustundlikult ja lugupidavalt üksteisega on üks tähtsamaid aspekte, millele keskenduda.

Kokkuvõte:

Põhikooli 4.-9. klassi õpilastega töötades tuleb pidevalt luua ja arendada õpikeskkonda, kus igal õpilasel on võimalus areneda, teha vigu ja neid õppimisprotsessis ületada. Oluline on hoida tasakaalu struktureeritud keskkonna ja paindlikkuse vahel, et õpilased saaksid õpingute käigus õppida mitte ainult aine sisulisi aspekte, vaid ka olulisi elulisi oskusi nagu suhtlemine, koostöö, konfliktide lahendamine ja enesekehtestamine

3. Õpetab, lähtudes õppija eripärast, seatud eesmärkidest, õpiväljunditest ja ainetevahelisest lõimingust, kasutades erinevaid õppevorme ja -meetodeid toetamaks õppijate õpi- ja ainealaste oskuste arengut, järgides kaasava hariduse põhimõtteid; analüüsib õpetamist ning kohandab tegevusi ja keskkonda paindlikult, arvestades õppijate (liikumis)vajadusi; tagab vajaliku toe ja analüüsib tugimeetmete toimet koostöös teiste spetsialistidega.

Paindlikkus õppijate eripäradega arvestamisel

Minu õppetöö põhineb lähenemisel, kus iga õpilase vajadusi ja huve arvestatakse, et toetada tema arengut ning saavutada õpieesmärke. Õpilaste erinevad võimed ja õpistiilid määravad, kuidas valin õppevorme ja -meetodeid, et tagada kõikide õpilaste osalemine ja õpitulemuste saavutamine. Õppeprotsess on paindlik ja arvestab õpilaste erivajadusi, näiteks liikumisvajadusi või vajalikke tugimeetmeid.

Õppevormide ja meetodite valik

Õppevormide ja -meetodite valikul lähtun eesmärgist, et iga õpilane saaks rakendada oma tugevusi ning arendada uusi oskusi. Näiteks puutöö, käsitöö ja tehnoloogia valdkonnas on oluline, et iga õpilane saaks ülesannetes keskenduda oma huvidele ja eripäradele. Üks suurimaid väljakutseid on pakkuda kõigile sobivaid ülesandeid, mis ei tekita ülekoormust, aga samas annavad piisavalt väljakutset ja arenguvõimalust.

Täpseks eesmärgiks on luua tasakaal huvipõhisuse ja õpiväljundite saavutamise vahel, et kõik õpilased saaksid oma tugevaid külgi rakendada ja samas õpiksid vajalikke uusi oskusi. Seetõttu kavandan õppetööd nii, et erinevad õpilased saaksid osaleda oma individuaalsete tugevuste järgi ja samal ajal olla osa suuremast meeskonnast.

Rühmatööd ja ühiselt saavutatud eesmärgid

Kasutan sageli rühmatööd põhikooli erinevate asmete klassides, kus õpilased saavad panustada vastavalt oma huvidele ja tugevustele. Rühmatöös, nagu puutöö, käsitöö või tehnoloogia projektides, on õpilastel võimalus töötada koos ja arendada oma oskusi, näiteks projektide, makettide või prototüüpide loomisel.

Oluline on, et kõik õpilased panustavad ühiste eesmärkide saavutamisse, kus nad saavad rakendada oma loovust ja praktilisi oskusi. Samuti võimaldab see arendada meeskonnatöö oskusi, kus tuleb arvestada erinevaid arvamusi ja ülesannete jagamist, et ühiselt saavutada edukas tulemus.

Õppetöö struktuur ja õpetaja roll

Kuna põhikoolis töötades on oluline paindlikkus ja õpilastele võimaluse andmine oma tööd iseseisvalt planeerida, annan neile esmalt vajalikud teoreetilised alused, näiteks projekti eelarve või ülesehitus, ja seejärel on neil võimalus arendada oma ideid. Minu ülesanne õpetajana on tagada, et õpilastel on olemas vajalik tugi, et nad saaksid edasi liikuda, ja sekkuda vaid siis, kui tekib küsimusi või probleeme.

Selline lähenemine tagab ka õppeprotsessi efektiivsuse, kuna õpilased ise tulevad esilekerkivate küsimustega, mitte õpetaja ei ole pidevalt see, kes kõiki juhiseid jagab. Õpetaja ülesanne on luua kindel raamistik ja seada eesmärgid, mis juhiks õpilaste tööd – näiteks elumaja maketi ehitamise puhul eesmärgiks „luua 5 paaristunni jooksul elumaja makett, esitluse ja projekti kirjeldusega“. Samuti on oluline, et iga õpilane saaks endale sobiva ülesande, mis teda inspireerib ja võimaldab tal oma tugevusi arendada.

4. Toetab üldpädevuste arengut ja ennastjuhtiva õppija kujunemist, suunates õppijat õpieesmärkide seadmisele ja eneseanalüüsile; toetab õpimotivatsiooni, pakkudes õppeprotsessis valikuid, elulisi jõukohaseid õppeülesandeid, luues eduelamuse igale õppijale.

Üldpädevuste arengu ja ennastjuhtiva õppija toetamine

Minu õpetamispraktikas on väga oluline, et õpilased arendaksid oma üldpädevusi ja muutuksid ennastjuhtivateks õppijateks. Selleks pakun neile võimalusi seada õpieesmärke, teha eneseanalüüsi ja arendada oma õpi- ja koostööoskusi.

Õpilase motivatsiooni toetamine ja õppeülesannete loomine

Üks oluline osa minu õppetööst on pakkuda õpilastele ülesandeid, mis on seotud reaalse elu ja nende huvidega ning mis oleksid jõukohased, et tagada õpilasele eduelamus. Õppijad saavad ise valida, millises suunas nad tahavad edasi liikuda, aga samas peavad nad olema valmis arvestama erinevate takistustega, mis võivad tekkida projekti teostamise käigus.

Näide 1: Projektõpe – “Algklasside ala raamaturiiul”

Üheks näiteks on projektõpe, kus õpilased on suunatud välja töötama ideid, mis on seotud kooli elu ja tegevustega. Õpilased alustavad avatud ruumis ideede jagamisega ja arutelu käigus tekivad esimesed projektid, mis seejärel viiakse ellu rühmatööna. Projekt “Algklasside ala raamaturiiul” on üks selline ülesanne, kus õpilased saavad töötada, et luua keskkonna ja väiksemate õpilaste sõbralik lahendus või teenus.

Kõik ideed on õpilaste endi välja pakutud, seega on nende motivatsioon loomulikult kõrge. Kui projekt ei edene ootuspäraselt, on see hea hetk eneseanalüüsiks, et mõelda läbi, kuidas ideed saaksid ikkagi osaliselt ellu viia ja eduelamuse saada. See protsess arendab õpilastes paindlikkust, koostööoskusi, suhtlemisoskust ning julgust katsetada uusi lahendusi.

Näide 2: Tehnoloogia rühmatööd

Teiseks näiteks on tehnoloogia rühmatööd, kus õpilased alustavad huvide kaardistamisega, et leida valdkondi, mis neid kõige rohkem huvitavad. Näiteks võiks uurimisülesande teemaks olla “Kuidas parandada kooli metallitreipinki?” või „miks õpilaste endi ehitatud ekskavaatori mudel ei tööta?”. Selline ülesanne aitab hoida rühmatöös motivatsiooni ja annab suuna, millega edasi tegeleda ja millist materjali uurida.

Rühmatööde ülesehitamisel on oluline, et iga liige saaks valida endale jõukohase ja motiveeriva ülesande, et kogu meeskond oleks ühtne ja kõik saaksid oma panuse anda. Selle tagamiseks vestlen õpilastega regulaarselt ja püüan aru saada, kas kõik rühma liikmed on kaasatud ja pakuvad oma ideid ning panustavad projekti arendamisse.

Kokkuvõtteks

Mõlemad projektõppe näited pakuvad õpilastele võimalusi seada õpieesmärke ja arendada oma üldpädevusi. Eesmärgiks on edendada õpilaste eneseanalüüsi oskust ja motiveerida neid õppima läbi huvipõhiste ja praktiliste ülesannete. Samuti pean oluliseks, et õpilased mõistaksid, et projektide väljakutsed on osa õppimisprotsessist ja et neid tuleb lahendada koostöös teistega.

5. Suunab õpilasi rakendama info otsimisel, suhtlemisel ja sisuloomes digitehnoloogiaid; korraldab klassis/rühmas digitehnoloogiate mõtestatud kasutamist individuaalsel ja koostöisel õppimisel, sh probleemide lahendamisel.

Digitehnoloogiate kasutamine tehnoloogia- ja käsitööõppes

Tehnoloogia- ja käsitööõppes on digitehnoloogiad suurepärased vahendid nii inspiratsiooni ammutamiseks kui ka praktiliste oskuste arendamiseks. Suunan õpilasi kasutama internetiotsinguid, et leida ideid ja võimalikke lahendusi erinevatele enda loodavatele esemetele ja projektidele. Koos analüüsime, kas ja kuidas oleks võimalik neid ideid klassiruumis teostada, võttes arvesse olemasolevaid materjale, tööriistu ja tehnoloogilisi vahendeid. See arendab õpilastes kriitilist mõtlemist ja probleemilahendusoskust.

3D-modelleerimine ja praktiline teostus

Kasutan koolis aktiivselt TinkerCAD platvormi juba 4. klassist alates, et anda õpilastele esmased teadmised 3D-mudelite loomisest ning digitaalsest disainist. Õpilased saavad ise kujundada lihtsamaid 3D-objekte, mis aitavad neil mõista ruumilist mõtlemist ja modelleerimise põhimõtteid. Lisaks võimaldab 3D-printeriga välja trükkimine õpilastel oma loodud mudelite tegelikku kuju ja proportsioone võrrelda ekraanil nähtuga, mis annab praktilise kogemuse digitaalsete ja füüsiliste toodete erinevustest. Koolil on olemas alates eelmisest õppeaastast ka CNC töötlemiskeskus. Osalesin Tartu Valla poolt korraldatavas Hea Haridus Fondi projektide konkursil CNC töötlemiskeskuse taotlusega ja Tartu vald otsustas, et idee on toetamist väärt. Programmeerimine ja CNC keskuse töö tundmaõppimine avab noortele õplastele täiesti uued perspektiivid ja loob seose õpitava ja kaasaegse töötleva tööstuse vahel.

Digitehnoloogiate kasutamine esitluste loomisel

Olen märganud, et esitluste loomine on õpilaste seas veel vähe levinud ka näiteks loovtööde tegemise ajal, mistõttu suunan neid rohkem oma tööprotsessi dokumenteerima ja tulemusi esitama. Selleks kasutan erinevaid digitaalseid vahendeid, nagu:

• TinkerCAD ja muud 3D-modelleerimise programmid – kujundusprotsessi visualiseerimiseks.
• Pildistamine – tööetappide jäädvustamine ja esitlusteks ettevalmistamine.
• Esitlustarkvara (nt Google Slides, PowerPoint) – oma tööde tutvustamiseks klassikaaslastele ja loovtööde hindamiskomisjonile.

Kokkuvõte

Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamine tehnoloogia- ja käsitööõppes aitab õpilastel arendada analüüsi-, loov- ja probleemilahendusoskust. 3D-modelleerimise ja printimise rakendamine juba varases kooliastmes ning CNC töötlemiskeskuse töö tutvustamine põhikooli lõpuastmes annab õpilastele võimaluse mõista kaasaegseid tehnoloogilisi protsesse ning kogeda, kuidas digitaalses maailmas teostatud ideed saavad reaalsuseks. Kuidas toimub ruumilise kujundi loomine kahemõõtmelisel ekraanil ja milline see tegelikkuses välja näeb. Lisaks aitab esitluste loomine ja tööprotsessi dokumenteerimine õpilastel oma arengut paremini mõista ja enesekindlust kasvatada.

6. Rakendab süsteemselt erinevaid õppimist toetavaid tagasisidestamise ja hindamise viise, sh digitehnoloogiaid, lähtudes õppija eripärast ja hindamist reguleerivatest dokumentidest; koostab hindamismudeleid/-kriteeriume ja hindab õppijaid nende alusel; toetab õppijaid enesehindamisoskuste arendamisel; lepib õppijate ja lapsevanematega kokku tagasisidestamise põhimõtted ja korralduse.

Kujundav hindamine ja sisuline tagasiside

Oma õpetamismetoodikas keskendun peamiselt kujundavale hindamisele ja sisulisele tagasisidele, mis aitab õpilastel mõista oma tugevusi ja arenguvõimalusi. Viiepallisüsteemis hindeid panen vastavalt kooli töökorraldusele õppeperioodi lõpus või peale konkreetse töö valmimist , et anda kokkuvõtlik hinnang õpilase arengule ja tehtule.

Rühmatööde puhul on oluline, et õpilased õpiksid ka üksteist analüüsima ja toetama. Seetõttu palun lõpuvestluste käigus igal rühma liikmel anda oma kaaslastele tagasisidet, rõhutades eelkõige seda, mida keegi hästi tegi. See aitab tugevdada koostööoskusi ning kujundada toetavat ja motiveerivat õpikeskkonda.

Enesehindamise oskuste arendamine

Enesehindamine on oluline osa õppimisest, mistõttu julgustan õpilasi oma edusamme analüüsima. Õppeperioodi või konkreetse töö lõpetamisel toimuvate vestluste ajal küsin õpilastelt, millise hinde nad endale ise paneksid. Enamasti oskavad nad oma sooritust adekvaatselt hinnata, kuigi vahel esineb nii enese alahindamist kui ka ülehindamist. Nendel juhtudel arutleme individuaalselt koos, kuidas kujunes nende hinnang ja millised tegurid võiksid seda mõjutada. Üldjuhul adekvaatne enesekriitika oma tehtud töö osas ja ka laisklemise tunnistamine, omab olulist hinnet parandavat mõju. Samas grupiviisiline teiste hindamine minu koolides üldjuhul ei toimi, sest kõik panevad teistele viisi selleks, et ka ise viis saada.

Digitehnoloogiate kasutamine hindamises

Õppimise ja hindamise toetamiseks kasutan erinevaid digiplatvorme, mis võimaldavad mitmekesist tagasisidestamist:

• Stuudium – kommentaaride ja hinnete edastamiseks ning suhtluseks lapsevanematega.
• TinkerCAD ja muud digitaalsed töövahendid – loovtööde hindamisel, kus õpilased saavad esitada oma projekte ja protsessi visuaalselt.

Suhtlus lapsevanematega

Lapsevanematele annan tagasisidet reeglina Stuudiumi kaudu. Koostöö lapsevanematega on oluline, et tagada järjepidev toetus nii koolis kui ka kodus.

Kokkuvõte

Minu hindamispraktika keskendub õppimise protsessi toetamisele ja eneseanalüüsi arendamisele. Kujundav hindamine, enesehindamine ning digivahendite kasutamine aitavad õpilastel paremini mõista oma arengut, suurendada enesekindlust ja arendada vastutustunnet oma õppetöö suhtes.

4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine

1. Reflekteerib oma tööd, sh analüüsib oma õpetamise mõju, kasutades erinevaid meetodeid, kaasates kolleege ja osaledes õpikogukondades, sh virtuaalsetes; kogub pidevalt tagasisidet õppijate õpitegevuste ning -tulemuste kohta ning sellest lähtuvalt kavandab muudatusi õpetamis- ja kasvatusprotsessis; koostab enda professionaalse arengu kava ja määratleb õppimisvajaduse, arvestades ka haridusasutuse arenguvajadusi ja riiklikke haridusprioriteete; kasutab digikeskkondi enda professionaalseks arendamiseks.

Refleksioon ja tagasiside

Õpetajana analüüsin ja hindan oma töö mõju pidevalt, kasutades erinevaid meetodeid, et mõista, kuidas minu õpetamisviisid õpilaste arengut toetavad. Individuaalvestlused on üks peamisi meetodeid, mille kaudu saan otsest tagasisidet nii õpilaste teadmistest kui ka oma õpetamisprotsessist. Nende vestluste käigus hindan, kui hästi on õpilased õpitava sisu mõistnud, ning vajadusel teen kohandusi õpetamisviisis.. Kui suurem osa klassist ei ole mingit olulist osa omandanud või on töös ebaõnnstunud, on see selge märk, et pean midagi õppemetoodikas muutma.

Koostöö ja kogukonna kaasamine

Refleksiooni ja koostöö edendamiseks olen loonud programmi Kogukoda, mis on suunatud lapsevanematele ja teistele täiskasvanud kogukonnaliikmetele, et nad saaksid õhtuti peale koolitööd osaleda puutööklassi tegevustes ja luua ise endale midagi oma kätega. See mitte ainult tugevdab sidet kooli ja kogukonna vahel, vaid pakub mulle ka väärtuslikku tagasisidet minu õpetamismeetodite kohta. Täiskasvanute kogemus ja tähelepanekud aitavad mul paremini mõista, kuidas minu õpetus võiks olla veelgi tõhusam ja praktilisem.

Lisaks toimuvad vähemalt kaks korda aastas kolleegidega arutelud, kus analüüsime õpilaste arengut, tugevusi ning võimalikke kitsaskohti. Selline koostöö aitab leida efektiivseid viise õpilaste toetamiseks ja paremate õppemeetodite kasutuselevõtuks.

Professionaalne areng

Oma õpetamismetoodikat täiustan pidevalt, uurides uusi õpetamistehnikaid ja õppemeetodeid. Kuna õpetamine on tihedalt seotud inimsuhete ja arenevate isiksustega, olen kasu saanud rühmatöö ja grupiprotsesside juhtimise koolitustest, mis on algselt suunatud täiskasvanutele. Kasutan koolitöös mitmeid neist, näiteks:

• Avatud ruumi meetod – loovuse ja iseseisva mõtlemise julgustamiseks.
• Digikeskkonnad – oma professionaalse arengu toetamiseks ja uute meetodite õppimiseks.

Kokkuvõte

Oma tööd reflekteerin pidevalt, kaasates õpilasi, kolleege ja kogukonda, et tagada õppijakeskne ja tulemuslik õppeprotsess. Hindan ja kohandan oma õpetamist vastavalt saadud tagasisidele ning arendan end pidevalt nii didaktika kui ka inimeste juhtimise vallas, et luua tõhus ja toetav õpikeskkond.

2. Analüüsib ja tõlgendab haridusuuringute tulemusi ning rakendab neid oma töös; viib läbi tegevusuuringuid klassi/rühma tasandil, analüüsides õpiprotsessi, määratledes probleemid, kogudes tõendeid praktikast; jagab tõenduspõhist teadmust kolleegidega.

Haridusuuringute rakendamine õppetöös

Aastatel 2019–2021 osalesin TalTechi STEM inseneripedagoogika õppes, kus sain põhjaliku ülevaate õpiteooriatest ja haridusuuringute meetoditest. Õpingute jooksul rakendasin mitmeid teaduspõhiseid lähenemisi ka oma õppetöös, mis on andnud mulle kindla aluse õppimist käsitlevas teaduskirjanduses orienteerumiseks. Püüan olla kursis tõenduspõhiste õppemeetoditega, ning jagada saadud teadmisi kolleegidega, et toetada ühist professionaalset arengut.

Tegevusuuringud klassiruumis

Oma igapäevases õpetamises pööran teadlikult tähelepanu sellele, milliseid õppimisstrateegiaid õpilased kasutavad ja kui tulemuslikud need on. Selleks olen läbi viinudarutelusid, k us õpilased jagavad oma õpiharjumusi, kogemusi ning analüüsime koos, millised meetodid nende jaoks kõige tõhusamad on. Tööõpetuses on oluline osa käeliste harjumuste ja motoorsete oskuste kujundamisel mistõttu see osa erineb tavapärasest näiteks matemaatika või füüsika õppimisest.

Oma tegevuse analüüsi ja õpilaste kaudu kogun praktikapõhiseid tõendeid, mis aitavad mul paremini kohandada õpetamist erinevate õpistiilide ja vajaduste järgi. See lähenemine tagab, et minu õpetamisviisid tuginevad reaalsetele andmetele, minu enda isiklikele oskustele ja õpilaste kogemustele, mitte ainult teoreetilistele teadmistele.

Teaduspõhise õppimise edendamine

Usun, et õpetamise pidev analüüs ja teaduspõhiste meetodite rakendamine aitavad luua efektiivsema ja motiveerivama õpikeskkonna. Seetõttu jagan regulaarselt oma tähelepanekuid ja kogemusi kolleegidega, et innustada ennast ja teisi kasutama uusi ja tõenduspõhiseid õpetamismeetodeid.Eelkõige puudutab tööõpetuse see õpilaste motiveerimist olukorras kus õpilaste endi huvi ja motivatsioon oma kätega midagi teha on null või lausa negatiivne.

Kokkuvõttes pean oluliseks õppimise teaduslikku uurimist, andmepõhist õpetamisanalüüsi ja teadmiste jagamist, et toetada nii õpilaste kui ka õpetajate arengut.

3. Jälgib, hindab ja väärtustab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist, tegutseb nende tasakaalus hoidmise nimel; otsib probleemide tekkimisel vajadusel abi kolleegidelt, mentorilt, juhtkonnalt, tugispetsialistilt jt.

Füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise olulisus õpetajatöös

Õpetajatöö on vaimselt ja emotsionaalselt nõudlik, mistõttu pean oluliseks oma tervise tasakaalu kõigis aspektides – nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt. Olen kogenud, kuidas erinevad tegurid võivad mõjutada õpetamise kvaliteeti – nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Häälestumine kontakttundideks on minu jaoks eriti tähtis, sest just vahetus suhtluses õpilastega on võimalik luua ja hoida usalduslikku suhet, innustada ja toetada nende arengut. Seetõttu pööran teadlikult tähelepanu sellele, kuidas oma energiataset ja keskendumisvõimet reguleerida, et olla igas tunnis maksimaalselt kohal ja õpilaste jaoks olemas.

Füüsilise vormisoleku ja rühmatöö kogemuse arendamine

Lisaks õpetajatööle olen aktiivne Kaitseliidu liige ning osalen regulaarselt sõjalistes õppustes ja rühmategevustes, mis nõuavad head füüsilist vastupidavust, vaimset stabiilsust ja meeskonnatööoskusi. Need kogemused on andnud mulle täiendava väärtusliku arusaama rühmadünaamikast, pingete lahendamisest ning vastutusest kaaslaste ees, mida olen jaganud ka õpilastega, eriti poistega, et aidata neil mõista meeskonnatöö olulisust ja enesejuhtimise vajalikkust.

Stressi ja pingete halduse praktikad

Lühiajalise ülekoormuse ja probleemide korral kasutan teadlikult rahunemiseks ja enese tasakaalustamiseks erinevaid meetodeid. Vajadusel räägin usaldusväärse kolleegiga, mis enamasti aitab olukorda paremini mõista ja lahendada. Kui aga pinge on pikaajaline või keerulisem, olen leidnud kasu sihipärasest probleemsete teemade analüüsist koos asjassepuutuvate inimestega ja vahest ka kodus muredes rääkinud. See on aidanud mul paremini mõista enda ja teiste reaktsioone ning leida konstruktiivseid lahendusi.

Kokkuvõte

Minu jaoks on õpetajatöös oluline teadlik enda füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ning tasakaalustamine, sest ainult hästi tasakaalus õpetaja suudab pakkuda kvaliteetset ja inspireerivat õpet. Läbi Kaitseliidu tegevuse, teadliku stressijuhtimise ja reflekteerimise loon endale tugeva vundamendi, et olla enesekindlam, vastupidavam ja paremini kohanev erinevates olukordades – nii klassiruumis kui ka väljaspool seda.

5. Koostöö ja juhendamine

1. Loob õppija ja lapsevanematega usaldusliku suhte; algatab ja teeb osapooltega (õppija, lapsevanem, kolleeg, tugispetsialist, kogukond jt) koostööd õppija arengu toetamiseks: kaasab aruteludesse, õppeprotsessi, haridusasutuse algatustesse ja tegevustesse; teavitab õppijaid ja lapsevanemaid õppekavast, õppe korraldusest, õpetamise ja õppimise põhimõtetest, väärtustest, selgitab osapooltele haridusvaldkonna uuendusi.

Õppeperioodialguse struktuur ja infoedastus

Õppeaasta ja trimestri alguses teavitan õpilasi ja lapsevanemaid õppekavast, hindamispõhimõtetest ning ees ootavatest töödestStuudiumi kaudu. See tagab, et kõik osapooled on kursis õppetöö korralduse, eesmärkide ja ootustega. Lisaks kajastan seal oma ainevaldkonnagaseotud väärtusi ja suuniseid, et õppeprotsess oleks läbipaistev ning õppijatele ja lapsevanematele arusaadav.

Kuna meie kooli töökorraldus näeb ette, et otsene suhtlus lapsevanematega toimub klassijuhataja kaudu või klassijuhatajat kaasates, pean aineõpetajana oluliseks hoida klassijuhatajat kursis kõigega, mis puudutab õppijate arengut, edusamme või võimalikke probleeme. See tagab, et vajalik info jõuab lapsevanemateni ja koostöö toimib sujuvalt.

Õppeprotsessi ja koolitegevuste üldise info edastamine

Kogu tööõpetuse ja tehnoloogia õppeprotsessi ning muude ainega seotud ettevõtmiste (nt laagrid, koolitused, koolihoonega seotud küsimused) kohta jagan samuti infot Stuudiumis. Lapsevanematel on võimalus sealsetele teadetele vastata ja küsimusi esitada, mis aitab tagada kahepoolse suhtluse ning vajadusel kiire reageerimise tekkinud küsimustele või muredele.

Kokkuvõte

Olen teadlik, et usalduslik ja avatud koostöö lapsevanemate ning teiste osapooltega on õpilaste arengu toetamisel kriitilise tähtsusega. Seetõttu panustan selgesse ja järjepidevasse infovahetusse, aktiivsesse kaasamisse ning dialoogi loomisesse, et nii õpilased kui ka nende pered tunneksid end koolielu osana ning saaksid vajadusel oma panuse anda.