4. Refleksioon ja professionaalne enesearendamine
1. Reflekteerib oma tööd, sh analüüsib oma õpetamise mõju, kasutades erinevaid meetodeid, kaasates kolleege ja osaledes õpikogukondades, sh virtuaalsetes; kogub pidevalt tagasisidet õppijate õpitegevuste ning -tulemuste kohta ning sellest lähtuvalt kavandab muudatusi õpetamis- ja kasvatusprotsessis; koostab enda professionaalse arengu kava ja määratleb õppimisvajaduse, arvestades ka haridusasutuse arenguvajadusi ja riiklikke haridusprioriteete; kasutab digikeskkondi enda professionaalseks arendamiseks.
Refleksioon ja tagasiside
Õpetajana analüüsin ja hindan oma töö mõju pidevalt, kasutades erinevaid meetodeid, et mõista, kuidas minu õpetamisviisid õpilaste arengut toetavad. Individuaalvestlused on üks peamisi meetodeid, mille kaudu saan otsest tagasisidet nii õpilaste teadmistest kui ka oma õpetamisprotsessist. Nende vestluste käigus hindan, kui hästi on õpilased õpitava sisu mõistnud, ning vajadusel teen kohandusi õpetamisviisis.. Kui suurem osa klassist ei ole mingit olulist osa omandanud või on töös ebaõnnstunud, on see selge märk, et pean midagi õppemetoodikas muutma.
Koostöö ja kogukonna kaasamine
Refleksiooni ja koostöö edendamiseks olen loonud programmi Kogukoda, mis on suunatud lapsevanematele ja teistele täiskasvanud kogukonnaliikmetele, et nad saaksid õhtuti peale koolitööd osaleda puutööklassi tegevustes ja luua ise endale midagi oma kätega. See mitte ainult tugevdab sidet kooli ja kogukonna vahel, vaid pakub mulle ka väärtuslikku tagasisidet minu õpetamismeetodite kohta. Täiskasvanute kogemus ja tähelepanekud aitavad mul paremini mõista, kuidas minu õpetus võiks olla veelgi tõhusam ja praktilisem.
Lisaks toimuvad vähemalt kaks korda aastas kolleegidega arutelud, kus analüüsime õpilaste arengut, tugevusi ning võimalikke kitsaskohti. Selline koostöö aitab leida efektiivseid viise õpilaste toetamiseks ja paremate õppemeetodite kasutuselevõtuks.
Professionaalne areng
Oma õpetamismetoodikat täiustan pidevalt, uurides uusi õpetamistehnikaid ja õppemeetodeid. Kuna õpetamine on tihedalt seotud inimsuhete ja arenevate isiksustega, olen kasu saanud rühmatöö ja grupiprotsesside juhtimise koolitustest, mis on algselt suunatud täiskasvanutele. Kasutan koolitöös mitmeid neist, näiteks:
- Avatud ruumi meetod – loovuse ja iseseisva mõtlemise julgustamiseks.
- Digikeskkonnad – oma professionaalse arengu toetamiseks ja uute meetodite õppimiseks.
Kokkuvõte
Oma tööd reflekteerin pidevalt, kaasates õpilasi, kolleege ja kogukonda, et tagada õppijakeskne ja tulemuslik õppeprotsess. Hindan ja kohandan oma õpetamist vastavalt saadud tagasisidele ning arendan end pidevalt nii didaktika kui ka inimeste juhtimise vallas, et luua tõhus ja toetav õpikeskkond.
2. Analüüsib ja tõlgendab haridusuuringute tulemusi ning rakendab neid oma töös; viib läbi tegevusuuringuid klassi/rühma tasandil, analüüsides õpiprotsessi, määratledes probleemid, kogudes tõendeid praktikast; jagab tõenduspõhist teadmust kolleegidega.
Haridusuuringute rakendamine õppetöös
Aastatel 2019–2021 osalesin TalTechi STEM inseneripedagoogika õppes, kus sain põhjaliku ülevaate õpiteooriatest ja haridusuuringute meetoditest. Õpingute jooksul rakendasin mitmeid teaduspõhiseid lähenemisi ka oma õppetöös, mis on andnud mulle kindla aluse õppimist käsitlevas teaduskirjanduses orienteerumiseks. Püüan olla kursis tõenduspõhiste õppemeetoditega, ning jagada saadud teadmisi kolleegidega, et toetada ühist professionaalset arengut.
Tegevusuuringud klassiruumis
Oma igapäevases õpetamises pööran teadlikult tähelepanu sellele, milliseid õppimisstrateegiaid õpilased kasutavad ja kui tulemuslikud need on. Selleks olen läbi viinudarutelusid, k us õpilased jagavad oma õpiharjumusi, kogemusi ning analüüsime koos, millised meetodid nende jaoks kõige tõhusamad on. Tööõpetuses on oluline osa käeliste harjumuste ja motoorsete oskuste kujundamisel mistõttu see osa erineb tavapärasest näiteks matemaatika või füüsika õppimisest.
Oma tegevuse analüüsi ja õpilaste kaudu kogun praktikapõhiseid tõendeid, mis aitavad mul paremini kohandada õpetamist erinevate õpistiilide ja vajaduste järgi. See lähenemine tagab, et minu õpetamisviisid tuginevad reaalsetele andmetele, minu enda isiklikele oskustele ja õpilaste kogemustele, mitte ainult teoreetilistele teadmistele.
Teaduspõhise õppimise edendamine
Usun, et õpetamise pidev analüüs ja teaduspõhiste meetodite rakendamine aitavad luua efektiivsema ja motiveerivama õpikeskkonna. Seetõttu jagan regulaarselt oma tähelepanekuid ja kogemusi kolleegidega, et innustada ennast ja teisi kasutama uusi ja tõenduspõhiseid õpetamismeetodeid.Eelkõige puudutab tööõpetuse see õpilaste motiveerimist olukorras kus õpilaste endi huvi ja motivatsioon oma kätega midagi teha on null või lausa negatiivne.
Kokkuvõttes pean oluliseks õppimise teaduslikku uurimist, andmepõhist õpetamisanalüüsi ja teadmiste jagamist, et toetada nii õpilaste kui ka õpetajate arengut.
3. Jälgib, hindab ja väärtustab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist, tegutseb nende tasakaalus hoidmise nimel; otsib probleemide tekkimisel vajadusel abi kolleegidelt, mentorilt, juhtkonnalt, tugispetsialistilt jt.
Füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise olulisus õpetajatöös
Õpetajatöö on vaimselt ja emotsionaalselt nõudlik, mistõttu pean oluliseks oma tervise tasakaalu kõigis aspektides – nii füüsiliselt, vaimselt kui ka emotsionaalselt. Olen kogenud, kuidas erinevad tegurid võivad mõjutada õpetamise kvaliteeti – nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Häälestumine kontakttundideks on minu jaoks eriti tähtis, sest just vahetus suhtluses õpilastega on võimalik luua ja hoida usalduslikku suhet, innustada ja toetada nende arengut. Seetõttu pööran teadlikult tähelepanu sellele, kuidas oma energiataset ja keskendumisvõimet reguleerida, et olla igas tunnis maksimaalselt kohal ja õpilaste jaoks olemas.
Füüsilise vormisoleku ja rühmatöö kogemuse arendamine
Lisaks õpetajatööle olen aktiivne Kaitseliidu liige ning osalen regulaarselt sõjalistes õppustes ja rühmategevustes, mis nõuavad head füüsilist vastupidavust, vaimset stabiilsust ja meeskonnatööoskusi. Need kogemused on andnud mulle täiendava väärtusliku arusaama rühmadünaamikast, pingete lahendamisest ning vastutusest kaaslaste ees, mida olen jaganud ka õpilastega, eriti poistega, et aidata neil mõista meeskonnatöö olulisust ja enesejuhtimise vajalikkust.
Stressi ja pingete halduse praktikad
Lühiajalise ülekoormuse ja probleemide korral kasutan teadlikult rahunemiseks ja enese tasakaalustamiseks erinevaid meetodeid. Vajadusel räägin usaldusväärse kolleegiga, mis enamasti aitab olukorda paremini mõista ja lahendada. Kui aga pinge on pikaajaline või keerulisem, olen leidnud kasu sihipärasest probleemsete teemade analüüsist koos asjassepuutuvate inimestega ja vahest ka kodus muredes rääkinud. See on aidanud mul paremini mõista enda ja teiste reaktsioone ning leida konstruktiivseid lahendusi.
Kokkuvõte
Minu jaoks on õpetajatöös oluline teadlik enda füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine ning tasakaalustamine, sest ainult hästi tasakaalus õpetaja suudab pakkuda kvaliteetset ja inspireerivat õpet. Läbi Kaitseliidu tegevuse, teadliku stressijuhtimise ja reflekteerimise olen loonud endale tugeva vundamendi, et olla enesekindlam, vastupidavam ja paremini kohanev erinevates olukordades- nii klassiruumis, eraelus ja sõjalist ülesannet täites.