3. Õpetamine

1. Märkab ja arvestab õppijate erinevaid huvisid, võimeid ja vajadusi (sh hariduslikke erivajadusi, kultuurilist eripära jm), tagades võimetekohase õppe; arvestab peamiste tunnetusprotsessidega (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, täidesaatvad funktsioonid) õppija toetamisel; kogub andmeid õppijate arengu ja õppeprotsessi tõhususe kohta; kasutab digitehnoloogiaid õppijate õppimisse kaasatuse suurendamiseks; personaliseerib õpiteid digitehnoloogiate abil.

Õppijate vajaduste hindamine ja toetus

Minu lähenemisviis õppijate toetamisel põhineb pideval tähelepanul, et märkaksin iga õpilase eripära ja vajadusi. Selleks kasutan mitmeid meetodeid, nagu individuaalsed vestlused, õpilaste tegevuse jälgimine klassis ja pereringis ning hindamine läbi iseseisvate tööde tulemuste. Õppijate mitmekesised vajadused ja huvid on mulle olulised ning püüan luua olukorra, kus iga õpilane saab arenguks vajalikku tuge. Üks oluline aspekt on see, et suudan igal hetkel pakkuda erinevaid lähenemisviise ja vajadusel kasutada tehnoloogia võimalusi, et õpilased saaksid oma õppeprotsessis täielikult osaleda.

Efektiivne õppimine nõuab, et õppesisu jõuaks õpilaseni mitmesuguste tajumis-, mälu- ja mõtlemisprotsesside kaudu. Selleks teen koostööd õpilastega ning valin õppemeetodid, mis arvestavad nende kognitiivsete ja emotsionaalsete vajadustega, samuti füüsiliste piirangutega. Õppimise igakülgne toetamine toimub lähtuvalt õpilaste individuaalsusest, mis eeldab, et lähenemine on mitmekesine ja paindlik. Näiteks, 10 õpilasega on võimalik pakkuda rohkem personaliseeritud lähenemist, samas kui suuremate gruppide puhul tuleb kasutada metoodikat, mis arvestab kõiki õpilaste tasemeid.

Pea-süda-käed meetodi rakendamine

Tõhusa õppimise saavutamiseks rakendan nii mõtlemist, liikumist kui ka emotsioone ühendavat lähenemisviisi, mida nimetatakse pea-süda-käed meetodiks. Eesmärgiks on pakkuda õppesisu, mis haarab mitte ainult mõistust ja mälu, vaid ka emotsioone ning füüsilisi tegevusi.

Kuna puutöö alal õuesõppe rakendamine ei ole võimalik, keskendun loovusele ja füüsilisele tegevusele klassiruumis, arvestades, et õppimine on tihti kõige tõhusam just siis, kui see on seotud igapäevaelu ja käelise tegevusega. Teiseks aspektiks on emotsioonide käsitlemine. Üks tähtsamaid õppeprotsessi komponente on see, et õpilane tunneb, et ta saab turvaliselt oma arvamust ja tundeid jagada.

Kuna puidutöö ja tehnoloogia valdkonnad on tihti seotud käelise tööga, siis püüan ka neid tegevusi täiendavalt rikastada mõtteprotsesside ja emotsioonidega, et õpilased saaksid arendada oma oskusi laiemalt, mitte ainult tehnikat õppides. Teadlikkuse tõstmiseks teen tihti oma tundides emotsionaalsed ja mõttelised seosed, et õpilased saaksid mõista õppimise mitte ainult akadeemilist, vaid ka sotsiaalset ja praktilist väärtust.

Digitehnoloogiate kasutamine õppimise toetamiseks

Kuna õpilaste individuaalsed vajadused on tihti erinevad, kasutan digitehnoloogiat mis aitab õpiastel genereerida oma ideid, võtta eeskuju juba valmistatud asjadest ja õppida neid jäljendama. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi õppijate kaasamiseks ning võimaldab õpetusel toimuda mitmekesel, kuid samas eesmärgipärasel viisil. Õppevideod, 3D kujundamise keskkonnad, 3D printer, CNC töötlemiskeskus, digitaalsed fotopangad ja muud digitaalsed lahendused aitavad luua õppimisele lisaelemente, mis annavad õpilastele rohkem võimalusi õppimist süvitsi mõista.

Selliselt liigendan oma õpetamispraktikat, et iga õpilane saaks vastavalt oma eripärale täiendavat tuge ja areneks oma individuaalses tempos. Loodan, et selline lähenemine võimaldab luua parima õpikogemuse iga õppija jaoks, arvestades nende vajadusi ja eesmärke.

2. Loob teadlikult hooliva, kiusamisvaba ja koostöise õhkkonna (sh digikeskkonnas), lähtudes ühistel väärtustel tuginevatest kokkulepetest, õppija(te) individuaalsetest vajadustest, õpieesmärkidest ja kaasava hariduse põhimõtetest; loob turvalise ja tervist toetava õpikeskkonna, tegutseb esmaabi vajavas situatsioonis sobival viisil; juhib klassi/rühma, arvestades grupi arengufaase; märkab ja ennetab konflikte, leiab tõhusaid lahendusi ning vajadusel kaasab kolleege, õppijaid, lapsevanemaid ja tugispetsialiste.

Õpikeskkonna loomine põhikooli 4.-9. klassi õpilastega

Põhikooli 4.-9. klassi õpilastega töötades on õpikeskkonna loomisel oluline, et see vastaks iga õpilase individuaalsetele vajadustele ja vanusele. Õpilased on endiselt noored, kuid nad on juba teismelisteea alguses, mis toob kaasa oma spetsiifilised arenguvajadused ja keerukused. See vanuserühm vajab tugevat struktureeritud lähenemist, et tagada õpikeskkonna tõhusus ja toimetulek õppimisega seotud väljakutsetega.

Põhikooli õpilastele sobivate meetodite valik:

Erilised tegevused, mis soodustavad poiste ja tüdrukute koos või eraldi tegevust – see aitab arvestada vanusegrupi psühholoogiliste ja sotsiaalsete vajadustega, pakkudes turvalist ruumi iseendaks olemiseks.
Õuesõpe ja välitegevused – õuesõpe on tõhus viis õpilaste aktiivseks kaasamiseks, kuna looduses viibimine aitab arendada tihti paremat koostööd, omavahelist suhtlust ja probleemi lahendamise oskusi. Seda on võimaik tööõpetuse ja tehnoloogia valdkonnas kasudada projektinädalatel või kooli jaoks oluliste ürituste ja esemet (näiteks etenduste dekoratsioonide, putukahotelli, linnupesade vm valmistamisel)

Õpilased on sageli täis energiat ja seda tuleb õigesti suunata. Kuna teismelised on sageli oma arenguetapis, kus nad mõtlevad rohkem suhtestumisest oma eakaaslaste ja õpetajatega, siis on oluline, et kooli keskkond oleks avatud ja mitmekesise suhtlemisvõimalusega. Õpetaja peab olema kindel ja usaldusväärne autoriteet, kes tagab tasakaalu, on paindlik ja teadlik õpilaste erinevatest vajadustest, samas kindel kokkulepitud väärtustes ja reeglites.

Õpikeskkonna loomise aluskomponendid:

Individuaalne lähenemine – Õpilaste huvide ja vajaduste arvestamine on väga oluline, et õppimine oleks soodustatud.
Tugev koostöö õpilaste vahel – Õpilaste koostöö arendamine erinevates tegevustes, nagu grupitööd ja ühised projektid, võimaldab neil arendada omavahelisi suhteid ja õppimist.
Kokkulepped ja väärtused – Kogu õppeprotsessi jooksul on oluline tagada õpilaste osalus reeglite loomises ja nende pidevas täitmises.

Põhikooli õpilaste puhul on hea õpikeskkonna loomisel suureks väljakutseks ka klassiruumis tekkivad konfliktid, mis võivad sageli mõjutada õppimist. Õpilaste vahelised erinevused, olgu need kultuurilised, sotsiaalsed või isiksuslikud, vajavad teadlikku juhtimist. Efektiivne konfliktide lahendamine ja õpilaste õpetamine suhtlema vastutustundlikult ja lugupidavalt üksteisega on üks tähtsamaid aspekte, millele keskenduda.

Kokkuvõte:

Põhikooli 4.-9. klassi õpilastega töötades tuleb pidevalt luua ja arendada õpikeskkonda, kus igal õpilasel on võimalus areneda, teha vigu ja neid õppimisprotsessis ületada. Oluline on hoida tasakaalu struktureeritud keskkonna ja paindlikkuse vahel, et õpilased saaksid õpingute käigus õppida mitte ainult aine sisulisi aspekte, vaid ka olulisi elulisi oskusi nagu suhtlemine, koostöö, konfliktide lahendamine ja enesekehtestamine

3. Õpetab, lähtudes õppija eripärast, seatud eesmärkidest, õpiväljunditest ja ainetevahelisest lõimingust, kasutades erinevaid õppevorme ja -meetodeid toetamaks õppijate õpi- ja ainealaste oskuste arengut, järgides kaasava hariduse põhimõtteid; analüüsib õpetamist ning kohandab tegevusi ja keskkonda paindlikult, arvestades õppijate (liikumis)vajadusi; tagab vajaliku toe ja analüüsib tugimeetmete toimet koostöös teiste spetsialistidega.

Paindlikkus õppijate eripäradega arvestamisel

Minu õppetöö põhineb lähenemisel, kus iga õpilase vajadusi ja huve arvestatakse, et toetada tema arengut ning saavutada õpieesmärke. Õpilaste erinevad võimed ja õpistiilid määravad, kuidas valin õppevorme ja -meetodeid, et tagada kõikide õpilaste osalemine ja õpitulemuste saavutamine. Õppeprotsess on paindlik ja arvestab õpilaste erivajadusi, näiteks liikumisvajadusi või vajalikke tugimeetmeid.

Õppevormide ja meetodite valik

Õppevormide ja -meetodite valikul lähtun eesmärgist, et iga õpilane saaks rakendada oma tugevusi ning arendada uusi oskusi. Näiteks puutöö, käsitöö ja tehnoloogia valdkonnas on oluline, et iga õpilane saaks ülesannetes keskenduda oma huvidele ja eripäradele. Üks suurimaid väljakutseid on pakkuda kõigile sobivaid ülesandeid, mis ei tekita ülekoormust, aga samas annavad piisavalt väljakutset ja arenguvõimalust.

Täpseks eesmärgiks on luua tasakaal huvipõhisuse ja õpiväljundite saavutamise vahel, et kõik õpilased saaksid oma tugevaid külgi rakendada ja samas õpiksid vajalikke uusi oskusi. Seetõttu kavandan õppetööd nii, et erinevad õpilased saaksid osaleda oma individuaalsete tugevuste järgi ja samal ajal olla osa suuremast meeskonnast.

Rühmatööd ja ühiselt saavutatud eesmärgid

Kasutan sageli rühmatööd põhikooli erinevate asmete klassides, kus õpilased saavad panustada vastavalt oma huvidele ja tugevustele. Rühmatöös, nagu puutöö, käsitöö või tehnoloogia projektides, on õpilastel võimalus töötada koos ja arendada oma oskusi, näiteks projektide, makettide või prototüüpide loomisel.

Oluline on, et kõik õpilased panustavad ühiste eesmärkide saavutamisse, kus nad saavad rakendada oma loovust ja praktilisi oskusi. Samuti võimaldab see arendada meeskonnatöö oskusi, kus tuleb arvestada erinevaid arvamusi ja ülesannete jagamist, et ühiselt saavutada edukas tulemus.

Õppetöö struktuur ja õpetaja roll

Kuna põhikoolis töötades on oluline paindlikkus ja õpilastele võimaluse andmine oma tööd iseseisvalt planeerida, annan neile esmalt vajalikud teoreetilised alused, näiteks projekti eelarve või ülesehitus, ja seejärel on neil võimalus arendada oma ideid. Minu ülesanne õpetajana on tagada, et õpilastel on olemas vajalik tugi, et nad saaksid edasi liikuda, ja sekkuda vaid siis, kui tekib küsimusi või probleeme.

Selline lähenemine tagab ka õppeprotsessi efektiivsuse, kuna õpilased ise tulevad esilekerkivate küsimustega, mitte õpetaja ei ole pidevalt see, kes kõiki juhiseid jagab. Õpetaja ülesanne on luua kindel raamistik ja seada eesmärgid, mis juhiks õpilaste tööd – näiteks elumaja maketi ehitamise puhul eesmärgiks „luua 5 paaristunni jooksul elumaja makett, esitluse ja projekti kirjeldusega“. Samuti on oluline, et iga õpilane saaks endale sobiva ülesande, mis teda inspireerib ja võimaldab tal oma tugevusi arendada.

4. Toetab üldpädevuste arengut ja ennastjuhtiva õppija kujunemist, suunates õppijat õpieesmärkide seadmisele ja eneseanalüüsile; toetab õpimotivatsiooni, pakkudes õppeprotsessis valikuid, elulisi jõukohaseid õppeülesandeid, luues eduelamuse igale õppijale.

Üldpädevuste arengu ja ennastjuhtiva õppija toetamine

Minu õpetamispraktikas on väga oluline, et õpilased arendaksid oma üldpädevusi ja muutuksid ennastjuhtivateks õppijateks. Selleks pakun neile võimalusi seada õpieesmärke, teha eneseanalüüsi ja arendada oma õpi- ja koostööoskusi.

Õpilase motivatsiooni toetamine ja õppeülesannete loomine

Üks oluline osa minu õppetööst on pakkuda õpilastele ülesandeid, mis on seotud reaalse elu ja nende huvidega ning mis oleksid jõukohased, et tagada õpilasele eduelamus. Õppijad saavad ise valida, millises suunas nad tahavad edasi liikuda, aga samas peavad nad olema valmis arvestama erinevate takistustega, mis võivad tekkida projekti teostamise käigus.

Näide 1: Projektõpe – “Algklasside ala raamaturiiul”

Üheks näiteks on projektõpe, kus õpilased on suunatud välja töötama ideid, mis on seotud kooli elu ja tegevustega. Õpilased alustavad avatud ruumis ideede jagamisega ja arutelu käigus tekivad esimesed projektid, mis seejärel viiakse ellu rühmatööna. Projekt “Algklasside ala raamaturiiul” on üks selline ülesanne, kus õpilased saavad töötada, et luua keskkonna ja väiksemate õpilaste sõbralik lahendus või teenus.

Kõik ideed on õpilaste endi välja pakutud, seega on nende motivatsioon loomulikult kõrge. Kui projekt ei edene ootuspäraselt, on see hea hetk eneseanalüüsiks, et mõelda läbi, kuidas ideed saaksid ikkagi osaliselt ellu viia ja eduelamuse saada. See protsess arendab õpilastes paindlikkust, koostööoskusi, suhtlemisoskust ning julgust katsetada uusi lahendusi.

Näide 2: Tehnoloogia rühmatööd

Teiseks näiteks on tehnoloogia rühmatööd, kus õpilased alustavad huvide kaardistamisega, et leida valdkondi, mis neid kõige rohkem huvitavad. Näiteks võiks uurimisülesande teemaks olla “Kuidas parandada kooli metallitreipinki?” või „miks õpilaste endi ehitatud ekskavaatori mudel ei tööta?”. Selline ülesanne aitab hoida rühmatöös motivatsiooni ja annab suuna, millega edasi tegeleda ja millist materjali uurida.

Rühmatööde ülesehitamisel on oluline, et iga liige saaks valida endale jõukohase ja motiveeriva ülesande, et kogu meeskond oleks ühtne ja kõik saaksid oma panuse anda. Selle tagamiseks vestlen õpilastega regulaarselt ja püüan aru saada, kas kõik rühma liikmed on kaasatud ja pakuvad oma ideid ning panustavad projekti arendamisse.

Kokkuvõtteks

Mõlemad projektõppe näited pakuvad õpilastele võimalusi seada õpieesmärke ja arendada oma üldpädevusi. Eesmärgiks on edendada õpilaste eneseanalüüsi oskust ja motiveerida neid õppima läbi huvipõhiste ja praktiliste ülesannete. Samuti pean oluliseks, et õpilased mõistaksid, et projektide väljakutsed on osa õppimisprotsessist ja et neid tuleb lahendada koostöös teistega.

5. Suunab õpilasi rakendama info otsimisel, suhtlemisel ja sisuloomes digitehnoloogiaid; korraldab klassis/rühmas digitehnoloogiate mõtestatud kasutamist individuaalsel ja koostöisel õppimisel, sh probleemide lahendamisel.

Digitehnoloogiate kasutamine tehnoloogia- ja käsitööõppes

Tehnoloogia- ja käsitööõppes on digitehnoloogiad suurepärased vahendid nii inspiratsiooni ammutamiseks kui ka praktiliste oskuste arendamiseks. Suunan õpilasi kasutama internetiotsinguid, et leida ideid ja võimalikke lahendusi erinevatele enda loodavatele esemetele ja projektidele. Koos analüüsime, kas ja kuidas oleks võimalik neid ideid klassiruumis teostada, võttes arvesse olemasolevaid materjale, tööriistu ja tehnoloogilisi vahendeid. See arendab õpilastes kriitilist mõtlemist ja probleemilahendusoskust.

3D-modelleerimine ja praktiline teostus

Kasutan koolis aktiivselt TinkerCAD platvormi juba 4. klassist alates, et anda õpilastele esmased teadmised 3D-mudelite loomisest ning digitaalsest disainist. Õpilased saavad ise kujundada lihtsamaid 3D-objekte, mis aitavad neil mõista ruumilist mõtlemist ja modelleerimise põhimõtteid. Lisaks võimaldab 3D-printeriga välja trükkimine õpilastel oma loodud mudelite tegelikku kuju ja proportsioone võrrelda ekraanil nähtuga, mis annab praktilise kogemuse digitaalsete ja füüsiliste toodete erinevustest. Koolil on olemas alates eelmisest õppeaastast ka CNC töötlemiskeskus. Osalesin Tartu Valla poolt korraldatavas Hea Haridus Fondi projektide konkursil CNC töötlemiskeskuse taotlusega ja Tartu vald otsustas, et idee on toetamist väärt. Programmeerimine ja CNC keskuse töö tundmaõppimine avab noortele õplastele täiesti uued perspektiivid ja loob seose õpitava ja kaasaegse töötleva tööstuse vahel.

Digitehnoloogiate kasutamine esitluste loomisel

Olen märganud, et esitluste loomine on õpilaste seas veel vähe levinud ka näiteks loovtööde tegemise ajal, mistõttu suunan neid rohkem oma tööprotsessi dokumenteerima ja tulemusi esitama. Selleks kasutan erinevaid digitaalseid vahendeid, nagu:

TinkerCAD ja muud 3D-modelleerimise programmid – kujundusprotsessi visualiseerimiseks.
Pildistamine – tööetappide jäädvustamine ja esitlusteks ettevalmistamine.
Esitlustarkvara (nt Google Slides, PowerPoint) – oma tööde tutvustamiseks klassikaaslastele ja loovtööde hindamiskomisjonile.

Kokkuvõte

Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamine tehnoloogia- ja käsitööõppes aitab õpilastel arendada analüüsi-, loov- ja probleemilahendusoskust. 3D-modelleerimise ja printimise rakendamine juba varases kooliastmes ning CNC töötlemiskeskuse töö tutvustamine põhikooli lõpuastmes annab õpilastele võimaluse mõista kaasaegseid tehnoloogilisi protsesse ning kogeda, kuidas digitaalses maailmas teostatud ideed saavad reaalsuseks. Kuidas toimub ruumilise kujundi loomine kahemõõtmelisel ekraanil ja milline see tegelikkuses välja näeb. Lisaks aitab esitluste loomine ja tööprotsessi dokumenteerimine õpilastel oma arengut paremini mõista ja enesekindlust kasvatada.

6. Rakendab süsteemselt erinevaid õppimist toetavaid tagasisidestamise ja hindamise viise, sh digitehnoloogiaid, lähtudes õppija eripärast ja hindamist reguleerivatest dokumentidest; koostab hindamismudeleid/-kriteeriume ja hindab õppijaid nende alusel; toetab õppijaid enesehindamisoskuste arendamisel; lepib õppijate ja lapsevanematega kokku tagasisidestamise põhimõtted ja korralduse.

Kujundav hindamine ja sisuline tagasiside

Oma õpetamismetoodikas keskendun peamiselt kujundavale hindamisele ja sisulisele tagasisidele, mis aitab õpilastel mõista oma tugevusi ja arenguvõimalusi. Viiepallisüsteemis hindeid panen vastavalt kooli töökorraldusele õppeperioodi lõpus või peale konkreetse töö valmimist , et anda kokkuvõtlik hinnang õpilase arengule ja tehtule.

Rühmatööde puhul on oluline, et õpilased õpiksid ka üksteist analüüsima ja toetama. Seetõttu palun lõpuvestluste käigus igal rühma liikmel anda oma kaaslastele tagasisidet, rõhutades eelkõige seda, mida keegi hästi tegi. See aitab tugevdada koostööoskusi ning kujundada toetavat ja motiveerivat õpikeskkonda.

Enesehindamise oskuste arendamine

Enesehindamine on oluline osa õppimisest, mistõttu julgustan õpilasi oma edusamme analüüsima. Õppeperioodi või konkreetse töö lõpetamisel toimuvate vestluste ajal küsin õpilastelt, millise hinde nad endale ise paneksid. Enamasti oskavad nad oma sooritust adekvaatselt hinnata, kuigi vahel esineb nii enese alahindamist kui ka ülehindamist. Nendel juhtudel arutleme individuaalselt koos, kuidas kujunes nende hinnang ja millised tegurid võiksid seda mõjutada. Üldjuhul adekvaatne enesekriitika oma tehtud töö osas ja ka laisklemise tunnistamine, omab olulist hinnet parandavat mõju. Samas grupiviisiline teiste hindamine minu koolides üldjuhul ei toimi, sest kõik panevad teistele viisi selleks, et ka ise viis saada.

Digitehnoloogiate kasutamine hindamises

Õppimise ja hindamise toetamiseks kasutan erinevaid digiplatvorme, mis võimaldavad mitmekesist tagasisidestamist:

Stuudium – kommentaaride ja hinnete edastamiseks ning suhtluseks lapsevanematega.
TinkerCAD ja muud digitaalsed töövahendid – loovtööde hindamisel, kus õpilased saavad esitada oma projekte ja protsessi visuaalselt.

Suhtlus lapsevanematega

Lapsevanematele annan tagasisidet reeglina Stuudiumi kaudu. Koostöö lapsevanematega on oluline, et tagada järjepidev toetus nii koolis kui ka kodus.

Kokkuvõte

Minu hindamispraktika keskendub õppimise protsessi toetamisele ja eneseanalüüsi arendamisele. Kujundav hindamine, enesehindamine ning digivahendite kasutamine aitavad õpilastel paremini mõista oma arengut, suurendada enesekindlust ja arendada vastutustunnet oma õppetöö suhtes.