2. Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine
1. Seab õppija(te)st lähtuvalt pika- ja lühiajalised õpieesmärgid, valib sisu ning kavandab tegevused, arvestades õppekava; lähtuvalt eesmärkidest valib õpetamiseks, õppimiseks ja tagasisidestamiseks sobivad meetodid; koostab koostöös teiste spetsialistidega vajadusel individuaalse õppekava, käitumise tugikava ja/või arenduskava, arvestades hariduslike erivajadustega õppija toetamise põhimõtteid ning õppijate igakülgset arengut.
Õpieesmärkide seadmine ja paindlik õppetöö kavandamine
Iga õppeaasta alguses analüüsin põhjalikult õpiväljundeid ning määratlen nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid vastavalt õppekavale. Tabivere ja Maarja Magdaleena koolides jaotan põhiteemad kindlatesse perioodidesse, mis kestavad tavaliselt ühe 4 -9 paaristundi. Selle põhjal loon õppeplaani, kus määratlen oskuste pagasi – olulise alusteabe, mida peavad kõik õpilased omandama. Näiteks loon põhikooli tööõpetuse ja tehnoloogiaõpetuse teemade põhjal juhised (nt materjalide omadused, tööriistade kasutamine, disain), mille annan õpilastele kohe õppeperioodi alguses. Perioodi jooksul viitan järjepidevalt nende oskuste vajalikkusele ning kontrollin nende omandamist individuaalvestluste ja praktiliste ülesannete kaudu. Vajadusel korraldan lisajuhendamist, et aidata õpilasi, kellele mõni tehnika või töövõte vajab täiendavat praktikat. Samuti jälgin pidevalt õppetöö kulgu ning kohandan vajadusel oma plaani, et tagada parim võimalik õpikogemus.
Individuaalsed õpistrateegiad ja diferentseeritud õpetamine
Õppeprotsessi jooksul püüan iga õpilasega individuaalselt vestelda, et leida talle sobivaim õppemeetod. Näiteks on õpilasi, kellele tekstipõhine juhendamine tundub keeruline, kuid kes õpivad kõige paremini läbi praktilise tegevuse. Sel juhul võimaldan neil keskenduda otsesele käelisele tööle, pakkudes juhendamist samm-sammult töö käigus. Näiteks kui teema on puidutöö, siis võivad mõned õpilased vajada rohkem visuaalseid ja praktilisi näiteid, et mõista lõigete tegemist või viimistlemise tehnikaid.
Samas on ka õpilasi, kes omandavad töövõtted kiiresti ning soovivad minna sügavamale, uurides materjalide omadusi, disainiteooriat või tootmisprotsesside keerukamaid aspekte. Neile pakun lisavõimalusi, näiteks võimalust projekteerida ja valmistada keerukamaid objekte või katsetada erinevaid tehnoloogilisi lahendusi.
Lisaks olen praktikas rakendanud alternatiivseid hindamismeetodeid. Ühe õpilase puhul, kellel oli suur huvi visuaalse loomingu vastu, suunasin ta koostama CNC tehnoloogia teemalist juhendmaterjali, kus tema ülesandeks on dokumenteerida oma tööprotsessi fotode ja videotega. Tulemuseks loodan et on tulemas kaasahaarav ja praktiline materjal, mida saaks kasutada ka teiste õpilaste õpetamisel.
Jätkuv analüüs ja paindlikkus õppetöös
Pidev eneseanalüüs ja paindlik lähenemine on minu õpetamisstiili oluline osa. Kui näen, et mõni meetod ei anna oodatud tulemusi, siis hindan oma tegevust kriitiliselt ning muudan vastavalt oma õpetamisstrateegiaid. Oluline on, et õpilased saaksid maksimaalse toetuse oma individuaalsel arenguteel ning et õppeprotsess oleks võimalikult praktiline, tulemuslik ja inspireeriv.
2. Valib õpivara hulgast õpieesmärkide ning õppijate ja rühma tasemele sobiva; märkab õpivara puudusi ja teeb organisatsiooni (aine)valdkonna juhtidele ettepanekuid õpivara kohandamiseks ja koostamiseks; kohandab õpivara, arvestades õppijate vajadusi, võimalikke piiranguid, sh autoriõigusi, kättesaadavust, usaldusväärsust; otsib ja levitab digitaalset õpivara ja digitehnoloogiaid, mis võimaldavad tõhusalt saavutada õpieesmärke.
Õpivara valimine ja kohandamine õpieesmärkide järgi
Õppe sisu ja õpivara valides lähtun õpieesmärkidest ning õpilaste ja rühma tasemest. Õppijate vajaduste arvestamine on mulle oluline ning vastavalt sellele kohandan õpivara, et see oleks nende jaoks arusaadav ja toetaks õppetööd. Samuti valin sobivad meetodid, mis aitavad õpilastel omandada teadmisi ja arendada oskusi vastavalt õppekava nõudmistele.
Põhikooli tehnoloogiaõpetuses kasutan peamiselt Opiqu platvormi õpivara, mille sisu valin vastavalt meie kooli vajadustele ja läbitavatele teemadele. Samuti kohandan oma klasside ainekavasid, et need oleks kooskõlas riikliku õppekavaga. Näiteks tööõpetuses ja käsitöös keskendun puidu töötlemise, käsitöö ja tehnoloogia õpetamisele ning arendan iseseisvalt õpivara, et see vastaks õpilaste tasemele. Õpilastele tutvustan töötlusvõtteid ja mehaanilisi töötlusmeetodeid, kasutades vastavaid materjalide ja õpetusvideote komplekte. Samuti teeme õppekäike ettevõtetesse (näiteks CNC tehnoloogial põhinev mööblitootmise ettevõte Tiksoja Puidugrupp).
Kuna meie õpikogemus põhineb peamiselt praktilistel tegevustel, kasutan vajadusel õppevideoid ja dokumentaalfilme, et täiendada õpikogemusi ning tutvustada õpilastele erinevaid käsitöötraditsioone ja tehnoloogilisi protsesse. Õpilaste arengut ja nende õpioskusi arvestades annan neile individuaalset tagasisidet ja kohandan õppetööd, et pakkuda õpilastele just neile sobivaid õppemeetodeid.
3. Kujundab füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt turvalise heaolu, tervist, arengut ja loovust toetava koostöise õpikeskkonna, lähtudes õppijate vajadustest ja õpieesmärkidest ning ühistest kokkulepitud väärtustest; panustab organisatsiooni õpikeskkonna kujundamisse.
Koostöise ja turvalise õpikeskkonna kujundamine
Kuna õpetajana pean väga oluliseks, et õppimine toimuks emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas, siis teen kõik endast oleneva, et luua oma klassides õpikeskkond, kus õpilased tunnevad end hoituna ja usaldusväärsena. Erilist tähelepanu pühendan rühmatöödele ja koostööoskuste arendamisele, kuna need on õpilaste arenguks üliolulised. Ükski õpe ei saa olla tulemuslik, kui õppijad ei tunne ennast turvaliselt ja toetatuna.
Põhilised komponendid, millele keskendun oma õpikeskkonnas, on järgmised:
- Ühine arutelu – iga õppetund algab või vajadusel lõpeb ühises arutelus, kus igal õpilasel on võimalus jagada oma emotsionaalset ja/või füüsilist hetkeseisu. See annab neile ruumi enda väljendamiseks, aitab luua ühistunnet ja soodustab paremat keskendumist õppetööle. Samuti vähendab see pinget ja aitab lahendada võimalikud konfliktid enne, kui need suuremaks probleemiks muutuvad.
- Paindlik klassiruumi paigutus – klassiruumis on oluline, et õpilastel oleks võimalus liikuda ja muuta laua või toolide paigutust vastavalt õppetegevuse vajadusele. See paindlikkus aitab kaasa loovuse ja koostöise töö arendamisele. Lisaks toetan õpilaste liikumisvabadust, et vältida igavust ja säilitada energia.
- Väärtuste ja kokkulepete järgimine – klassis lähtun kokkulepitud väärtustest, mis aitavad õppijatel üksteist toetada ja arvestada. Õpilased teavad, millised on meie ühised reeglid ja kuidas me üksteist austame ning hoiame. Selline keskkond toetab õppimist, arendab sotsiaalseid oskusi ja võimaldab ka suuremat loovust.
Projektinädalad ja/või õppeperioodide lõpuüritused on suurepärased võimalused, kus saab õpikeskkonda täiendada ja rikastada, luues ühiselt midagi, mis on suurem kui igapäevane õppetöö. Kuigi väljasõidud võivad ajaressursside piirangul olla keerukad, on need projektinädalate raames võimalikud ja annavad õpilastele suurepärase võimaluse tegeleda praktilise õppe ja meeskonnatööga.