1. On teadlik õppija füüsilise, kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu alustest ning kultuurilistest eripäradest; on teadlik õppimist mõjutavatest teguritest ja seaduspärasustest, üldpädevustest, grupiprotsessidest ja õppija toetamise tõenduspõhistest võimalustest, sh refleksioonimudelite kasutamise vajalikkusest; hoiab ennast kursis õppimist ja õppija arengut puudutava terminoloogia, uuema teadmuse ja uuringutega; on teadlik digilahenduste kasutamise võimalustest ja sellega seotud riskidest õppimisel.
Minu õpetamisfilosoofia ja -praktika
Olen õpetajana hästi kursis noorte arenguetappidega ja keskendun oma töös peamiselt 10–15-aastaste õpilaste vajadustele, kuna õpetan põhikooli teise ja kolmanda astme õpilasi. Minu lähenemine põhineb terviklikul õppimiskäsitlusel, kus teadmiste omandamine, emotsionaalne areng ja praktilised oskused on omavahel tasakaalus. See tähendab, et püüan oma tundides siduda loogilise mõtlemise ja teadmiste omandamise (pea) emotsionaalse intelligentsuse ja sotsiaalsete oskustega (süda) ning praktilise tegevuse ja kogemusõppega (käed). See lähenemine aitab hoida õppimise mitmekesise ja kaasahaaravana.
Õppetöö ülesehitus ja õhkkond
Minu tunnid algavad tavaliselt avatud vestlusega, kus õpilased saavad jagada oma mõtteid ja hetkeemotsioone ning avaldada soove millist asja nad soovivad järgmisena valmistada. See loob klassiruumis usaldusliku ja koostöise õhkkonna, mis toetab keskendumist ja paremat õpikeskkonda. Teadmiste omandamine toimub mitmekesiste meetodite kaudu – uue töö tutvustamisel pööran tähelepanu nii teoreetilisele kui ka praktilisele poolele. Tundides on suur osa ka iseseisva töö ülesannetel, mida õpilased saavad lahendada kas individuaalselt või rühmatööna.
Liikumise ja vahelduse olulisust ei saa alahinnata, eriti pikemate, 90-minutiliste tundide puhul. Seetõttu lisan õppetöösse tegevusi, mis aitavad õpilastel keskenduda ning toetavad õppimist erinevatel tasanditel. Lisaks pean oluliseks individuaalset lähenemist – püüan vähemalt kaks korda trimestris iga õpilasega vestelda, et aidata tal leida kõige tõhusam õpistiil ja arengutee.
Õpioskuste ja digipädevuse arendamine
Üldpädevuste kujundamine on minu jaoks õpetajana keskse tähtsusega. Õpilastele on vaja anda tööriistad, mis aitavad neil iseseisvalt õppida, oma tegevusi suunata ja ennast arendada. Seetõttu pööran suurt tähelepanu õpioskuste, enesemääratluse ja kriitilise mõtlemise arendamisele. Digipädevuse toetamiseks lõimin õppetöösse loomulikul viisil info otsimise, usaldusväärsete allikate hindamise ja leitud teabe rakendamise erinevates ülesannetes, näiteks valmistatavas tootes või disainis.
Grupidünaamika ja konfliktide lahendamine
Olen aastate jooksul praktikas kasutanud erinevaid grupitöö ja koostöö meetodeid, näiteks avatud ruumi meetodit ja ringi meetodit. Mõistan hästi grupi arenguetappe – algsest viisakast ja kohanemisfaasist kuni võimalike pingete ja konfliktideni ning lõpuks tugeva ja hästi toimiva koostööni.
Kui klassis tekivad pinged või erimeelsused, kasutan olukorra lahendamiseks mitmeid meetodeid, sealhulgas süvakuulamist, individuaalseid vestlusi ning vajadusel ka ruumi ja aja andmist, et olukord saaks loomulikul viisil rahuneda. Tavaliselt aitab turvaline ja avatud õhkkond pinged aja jooksul hajutada või lahendada.
Lisaks olen oma töös rakendanud ka vaikuseminuteid ja muid keskendumise ning rahunemise meetodeid, mis aitavad õpilastel paremini õppetööle häälestuda ja toetavad nende üldist heaolu.
2. Selgitab välja rühma ja õppija ainealase, õpioskuste ja õpimotivatsiooni taseme ning arvestab neid (ainevaldkondlike, üldpedagoogiliste ja kasvatuslike) õpieesmärkide seadmisel; kogub koostöös kolleegidega õppeprotsessist infot ja uurib võimalusi, kuidas toetada õppija terviklikku arengut ja valmisolekut õppimiseks; kasutab arenguvestlusi õppija arengu toetamiseks.
Usaldusliku õhkkonna loomine õppetöös
Kui alustan tööd uue klassiga, on minu esmane eesmärk luua tugev side nii üksikute õpilaste kui ka kogu grupiga tervikuna. Hea kontakt on oluline, sest see soodustab usaldust, mis omakorda on eduka õppimise ja õpilaste arengu toetamise alus. Selleks kasutan erinevaid meetodeid, mis aitavad õpilastel end vabamalt tunda ja klassiruumis turvalise õhkkonna luua.
Ringimeetod ja enesetutvustus
Üks minu peamisi meetodeid kontakti loomiseks on ringimeetod. Uue klassiga alustades pühendame vähemalt ühe terve tunni sellele, et saaksime üksteist paremini tundma õppida. Iga õpilane ning ka mina ise jagame oma mõtteid, huvisid ja ootusi. Näiteks saavad õpilased analüüsida, kas nad on pigem viimasel hetkel tegutsejad või eelistavad tegevusi ette planeerida. Sellised tegevused aitavad õpilastel paremini mõista nii iseennast kui ka oma kaaslasi.
Õpilaste huvide ja teadmiste kaardistamine
Koos usaldusliku keskkonna loomisega viin läbi ka ainealaste teadmiste ja huvide kaardistamise. Perioodi esimeses tööõpetuse tunnis esitan küsimusi ja lasen õpilastel teha lihtsa proovitöö (näiteks võinuga), et selgitada välja nende käeliste oskuste tase ja huvivaldkonnad. Samal ajal palun õpilastel jagada, millised teemad neile enim huvi pakuvad.
Õppimise individualiseerimine ja aktiivõpe
Õpilaste huvide ja tugevuste põhjal moodustan vajadusel grupid, kes saavad võimaluse teatud projekti grupitööna teha või süvitsi uurida selle esitluseks ette valmistada ning hiljem klassikaaslasi õpetada. See meetod toetub õpilaste loomulikule motivatsioonile ja vastutustundele oma õppimise eest. Teiste õpetamine on üks tõhusamaid õppemeetodeid, kuna oskuste edasiandmine nõuab teema sügavat mõistmist ja seostamist.
3. Märkab õppijate toe vajadust ja nende individuaalseid õpivajadusi (sh teistest võimekam õppija); kaasab ja teeb koostööd tugispetsialistide ning kolleegidega abi- ja toetusvajaduse väljaselgitamisel (vajadusel õppija individuaalse arengu kaardi täitmine, arvestades tema eripära arengu dünaamikat), õppe- ja arendustegevuse planeerimisel ning rakendamisel (sobiva õppemetoodika ja -vormi leidmine, õppe jõukohastamine, õppematerjalide kohandamine, abivahendite rakendamine, individuaalse õppe korralduse kava planeerimine, individuaalse õppekava ja/või käitumise tugikava koostamine); koostöös lapsevanematega toetab ja suunab õppijat.
Õpilaste individuaalsete vajaduste toetamine ja motiveerimine
Õppijate õpioskused ja motivatsioon võivad olla väga erinevad. Nende väljaselgitamiseks kasutan mitmekesist lähenemist: jälgin õpilaste tegevust tundides, analüüsin nende iseseisvate tööde tulemusi ning viin läbi individuaalseid vestlusi. See terviklik pilt võimaldab mul mõista iga õpilase tugevusi ja vajadusi ning kohandada õppeprotsessi vastavalt nende eripäradele.
Õppetöö efektiivsuse huvides püüan igale õppijale leida just temale sobiva õpistrateegia ning pakkuda vajalikku tuge selle rakendamisel. Kuna koolis õppimine toimub alati laiemas sotsiaalses ja emotsionaalses kontekstis, võtan arvesse ka tegureid, mis võivad mõjutada õpilase arengut –perekondlikku ja klassisisest suhtlust, sotsiaalset keskkonda, olemasolevat või puuduvat toetust ning võimalikke väliseid mõjutajaid, mis võivad õppimist kas soodustada või pidurdada.
Koostöö lapsevanematega
Tõhusaks õppeprotsessiks on oluline otsene ja avatud suhtlus lapsevanematega. Olen klassijuhataja koordineerimisel hoidnud kontakti lastevanematega, eesmärgiga mõista lapse vajadusi ja õppeprotsessi võimalikke takistusi. Samuti julgustan lapsevanemaid vajadusel minuga ühendust võtma, et arutada õpilase arengut, õpistrateegiaid ning tema õpikeskkonda.
Mõned lapsevanemad on olnud eriti aktiivsed ja avatud koostööle – oleme ühiselt analüüsinud, millised õppemeetodid toimivad konkreetse lapse puhul paremini ning millised vajaksid kohandamist. Selle info põhjal olen teinud vajalikke muudatusi õpilaste õppetöös, sh kohandanud ülesannete sisu ja keerukust, et õppimine oleks jõukohane, motiveeriv ja arendav.
4. Toetab sotsiaalsete ja koostööoskuste arengut; töötab koostöös õppija(te)ga välja ühistel väärtustel põhinevad kokkulepped; suunab õppijaid üksteisega arvestama ja üksteist toetama, võttes arvesse rühmaprotsesse ja -dünaamikat; toetab ühtsustunnet rühmas ja haridusasutuses.
Koostööoskuste ja rühmaprotsesside toetamine
Juba Eesti Telefonis osakonnajuhatajana töötamise ajast olen praktiseerinud erinevaid rühmaprotsessidega seotud meetodeid nii töös täiskasvanutena kui nüüd põhikoolis. Mõistan, kuidas rühmad toimivad, millised dünaamikad neid kujundavad ning kuidas suunata grupi liikmeid ühise eesmärgi poole. Usalduse ja tõhusa koostöö kujundamiseks kasutan erinevaid meetodeid, sealhulgas avatud ruumi arutelusid ideede kogumiseks, ideede genereerimis projektide struktureerimiseks ning otsustusprotsesside läbiviimiseks. Meetodite paindlik kombineerimine võimaldab kohandada tööviisi vastavalt konkreetse grupi vajadustele.
Projektõppe rakendamine
Põhikooli kolmandas astmes olen korduvalt korraldanud pikaajalisi projektõppe perioode, kus õpilased saavad aktiivselt osaleda ideede genereerimises, nende elluviimises ja lõplikus analüüsis. Protsess algab avatud aruteludega, mille käigus õpilased väljendavad oma mõtteid ja unistusi mida nad soovivad teha, ning mille seast valitakse kõige realistlikumad ning samas inspireerivad projektid. Järgmises etapis keskendume detailsele planeerimisele ja praktilisele teostusele. Viimane osa hõlmab projekti analüüsi ja refleksiooni – tagasiside kogumist ning uute arengusuundade kaardistamist.
Koostöö ja kuulamisoskuste arendamine
Efektiivne rühmatöö eeldab õpilastelt oskust üksteist kuulata ja omavahel koostööd teha. Erimeelsuste tekkimine on loomulik protsess, kuid nende konstruktiivne lahendamine on õppimise oluline osa. Selleks suunan õpilasi kasutama süvakuulamise meetodit, mis hõlmab teadlikku keskendumist kaaslase sõnadele, enda väljendamise selgust ning sobiva hääletooni ja sõnavaliku kasutamist. Selline lähenemine loob eeldused rühma ühtsustunde tekkeks ja koostöökogemuse kvaliteetseks kujunemiseks.
Näiteks Õpilaste koostööprojekt Roheaasta 2022